Lääne eksperdid ei pea Ukraina rünnakuid Vene tuumahoiatusradarite vastu mõistlikuks

Briti ajaleht The Telegraph kirjutab, et Ukraina droonirünnak Vene radarijaama vastu, mis on mõeldud saabuvate tuumarakettide avastamiseks, on tekitanud läänes ärevust.

Ukraina andis löögi Krasnodari krais asuva Armaviri radarijaama vastu 23. mail. Väidetavalt ründas Ukraina droon sellist radarijaama Orenburgi oblastis Orskis ka eile.

Zürichi tehnikakõrgkooli ETH Zürich julgeoleku-uuringute keskuse vanemteadur Mauro Gilli ütles, et droonirünnak oli taktikaliselt edukas, sest see sunnib Venemaad õhutõrjesüsteeme ümber paigutama ja annab märku, et ükski Vene sõjaline objekt ei ole puutumatu.

„Me võime vaielda efektiivsuse ja väärtuse üle, aga strateegiliselt on seal loogika,“ ütles Gilli.

Teised lääne analüütikud olid aga kõhklevamal seisukohal ja ütlesid, et Ukraina peaks vältima Vene tuumarelvainfrastruktuuri ründamist.

„Ei ole tark otsus Ukraina poolt,“ ütles Ameerika Teadlaste Föderatsiooni tuumaarsenali ekspert Hans Kristensen. „Pommitajad ja sõjalised objektid üldiselt on midagi muud, sest neid kasutatakse Ukraina ründamiseks.“

Norra sõjaline analüütik Thord Are Iversen ütles, et Vene tuumahoiatussüsteemi ründamine ei ole eriti hea idee, eriti pingete ajal.

„On kõigi huvides, et Vene ballistiliste rakettide hoiatussüsteem töötaks hästi,“ ütles Iversen.

The Telegraph märgib, et Kreml peab oma sõjalisi tuumaobjekte uhkuse asjaks ja nende ründamist peetakse eriti provokatiivseks.

Venemaa on paigutanud riigi piiridele kümme Voronež-klassi radarit, mis „näevad“ enam kui 6000 kilomeetri kaugusele ja suudavad korraga jälgida 500 objekti.

Vene radarite sihikule võtmisel võivad Ukraina jaoks olla negatiivsed tagajärjed seoses lääne relvade Venemaa territooriumil kasutada lubamisega.

Oslo ülikooli raketitehnoloogia uurija Fabian Hoffmann ütles, et mõned USA ametiisikud ja Ukraina Euroopa liitlased võivad pidada radarite ründamist liiga hooletuks tegevuseks.