OTSEPILT | Eesti inimarengu tulevik: haridus tõi meid siia, kas viib ka edasi?

Arenguseire Keskuse ja Eesti Koostöö Kogu ühisseminar kutsubki valmiva inimarengu aruande tuules küsima, kuidas saaks haridus avaldada laiemale inimarengule senisest enam mõju.

Teemat avavad inimarengu indeksi kolme näitaja kaudu president Kersti Kaljulaid, Ott Oja (Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK, Eesti Koostöö Kogu) ja Eneli Kindsiko (Tartu Ülikool, Arenguseire Keskus). Arutelu juhib Tea Danilov.

Eesti paistab maailmas silma tublidusega PISA testides. Euroopa riikide lõikes on meie kulud haridusele osakaaluna SKP-st ühed suurimad, ka koolis käidud aastate poolest oleme üsna inimarengu indeksi tipus ehk 6. kohal, ent miskipärast ei kandu need head haridusnäitajad meie tervisesse ega ka riigi rikkusesse. Keskmise eluea poolest oleme rahvusvahelises võrdluses 42. kohal, sissetulekute arvestuses 40. kohal.

Eesti inimarengu aruande patroon president Alar Karis on öelnud, et hariduspöörde edu määrab ära meie suutlikkuse lahendada paljusid praegusi ja tulevasi kriisiolukordi ning teeb rahva rikkaks nii vaimselt kui ka majanduslikult.

Kuidas haridus meie ühiskonnast vastu peegeldub ja kas see peegeldus on ka tulevikukindel − seda asubki uurima uus Eesti inimarengu aruanne, mis ilmub 2026. aasta alguses. Paljude teadlaste koostöös valmivat ja pika traditsiooniga Eesti ühiskonna tegelikkust ning arenguvalikuid andmepõhiselt käsitlevat kogumikku asub vedama peatoimetaja Eneli Kindsiko (Tartu Ülikool, Arenguseire Keskus).