VIDEOD | Valitsus jõudis pärast nädalaid kestnud vaidlusi lisaeelarves kokkuleppele
(162)Valitsus jõudis täna pärast nädalaid kestnud arutelusid lõplikule kokkuleppele selle aasta negatiivse lisaeelarve sisu üle.
Rahandusminister Mart Võrklaev ütles, et negatiivse lisaeelarve maht on 175 miljonit eurot. Tema sõnul olid arutelud konstruktiivsed ja leiti kompromiss. „Kõikide koalitsioonipartnerite soove ja maailmavaateid arvestades pidime teatud järeleandmisi tegema. Aga lisaeelarve maht on jätkuvalt 175 miljonit ja jätkuvalt me 2024. aasta eelarve soovime suunata jätkusuutlikule rajale. Tõmbame kulusid veel kokku, et seda suunda hoida,“ kinnitas Võrklaev.
Võrklaeva sõnul koosneb lisaeelarve nii kärbetest kui täiendavatest tuludest. „Lisaeelarve koosneb kokkuhoiumeetmetest nii püsikulude osas kõikidel ministeeriumitel, haldusaladel kui ka sellest osast, mis 2024. aastal juurde anti, sihtasutuste kokkuhoid. Teadus-arendusraha viimine ühele protsendile SKPst, kuna SKP langes, siis mõnevõrra see langeb. Teatud kokkuhoiud reservist ja siis ka tulumeetmed riigiettevõtete täiendavate dividendide näol,“ kirjeldas rahandusminister.
Siseminister Lauri Läänemets tunnistas, et pidi samuti järele andma.
„Oluline kokkulepe on see, et julgeolek on valitsuse jaoks oluline. Julgeoleku puhul me seda kärbet selliselt ei rakenda. Jah, siseministeeriumi puhul on kärbe kolm miljonit eurot - see on ühekordne raha, mis tuleb teatud tegevuste arvelt, aga inimesi me ei puutu,“ ütles Läänemets. „Kompromissina on see mõistlik.“
Tema sõnul ei minda sellega politseinike või päästjate palkade kallale.
Välisminister Margus Tsahkna märkis, et arutelud olid väga pingelised. „Aga ma võin olla rahul selle poolega, et me ei muutnud ambitsiooni - lisaeelarve maht tuleb 175 miljonit eurot, millest üle 100 miljoni on reaalne kärbe. See oli see, mida Eesti 200 tahtis saada. Oluline on ka see, et me ei kärbi riigikaitsekulutusi, mis puudutab investeeringuid, aga ka majandust elavdavad meetmed, mille kallale me ei lähe nii jõhkralt kui algselt mõtlesime,“ rääkis Tsahkna.
Ta lisas, et tähtis on see, et kärbitakse riigi jooksvaid kulusid ehk bürokraatiat.
Täiendamisel!
