Märtsi alguses teatas USA president Joe Biden, et riik rajab Gaza toidupuuduse leevendamiseks Gaza rannikule ajutise sadama. Hiljem täpsustati, et niipea toiduabi siiski kohale ei jõua, kuna ehitus võtab aega kaks kuud ja nõuab üle 1000 Pentagoni töötaja pingutust. Seejärel aga oleks pidanud ujuvsadama kaudu Gazasse jõudma kuni 150 abisaadetist päevas. Ehitus läks esialgse hinnangu järgi maksma 320 miljonit dollarit.
Sadam sai „valmis“ 18. mail ja on nüüdseks lagunemise tõttu rivist väljas. Pentagoni sõnul on põhjuseks tugev tuul. Ametnike sõnul loodetakse ujuvrajatist maaga ühendanud terassild parandada järgmisel nädalal. Halvad ilmaolud takistasid abi kohaletoimetamist ka siis, kui sild veel töökorras oli. Samuti on Iisrael vastu USA soove alustanud pealetungi lõunapoolses Rafahi linnas, mis muudab abi kohaletoimetamise veelgi keerulisemaks ka maismaa kaudu. Kolmapäeval teatasid Iisraeli väed, et kontrollivad kogu Gaza ja Egiptuse eraldusjoont.
Rajatise ehitamist kritiseerisid osad abiühendused, kelle sõnul aitas see tähelepanu kõrvale juhtida Iisraeli poolt abi toomisele tehtud takistustele. Enne sõda saabus Gazasse umbes 500 abisaadetist päevas. Praegu leiab ÜRO, et näljahäda vältimiseks oleks vaja umbes 600 saadetist päevas.
Valge Maja julgeolekuteemade pressiesindaja John Kirby tõrjus kriitikat ja ütles, et sellised operatsioonid ongi keerulised. „Keegi ei öelnud alguses, et see lahendab kõik Gaza humanitaarabi probleemid,“ ütles Kirby kolmapäeval. „Arvan, et kuna USA relvajõud on nii head, siis valitseb ootus, et kõik, mida nad puudutavad, muutub hetkega kullaks.“