Rumalad robotnõunikud ja süvaporno levik on alles AI-düstoopia algus. Kaugel pole ka ise otsustavad tapjarobotid

Google’i robotassistendi totrused on hea meelelahutus, kuid automaadiga robotkoer naljakas ei ole.

Kartused, et tehisintellekt (AI) hakkab lähiajal päriselt oma nimetust väärima ning alustab inimestele teadlikult vastu töötamist, on osutunud ennatlikuks. Seni on õppivate rakendustega kaasnevad mured olnud peamiselt seotud neile korraldusi jagavate pahatahtlike inimestega või nende väljaõpetamisel tehtud eksimustega.

Näiteks on viimasel nädalal maailma meediale palju nalja ja kerget muret tekitanud Google’i uus nn AI-nõustaja, mis lähtus vastuseid koostades sellest, mida automaat on osanud ise välja guugeldada. Kuna rakendus tegelikult ise ei mõtle ega õpi, jäi see hätta iroonia mõistmisega ja lähtus eeldusest, et kõike internetti kirjutatut võib uskuda.