Tsahkna NATO välisministrite kohtumisel: Ukrainal on võidu nimel õigus rünnata sõjalisi sihtmärke ka väljaspool oma territooriumi
(102)
Välisminister Margus Tsahkna osales Prahas toimunud NATO välisministrite mitteametlikul kohtumisel, kus rõhutas, et NATO liitlaste eesmärk peab olema Ukraina võit ja selle saavutamiseks on Ukrainal õigus rünnata sõjalisi sihtmärke ka Venemaa territooriumil.
„Sõda ei ole võimalik võita, kui võitu ei määrata selgeks eesmärgiks,“ märkis Tsahkna. „NATO liitlased peavad Ukraina võidu seadma oma sihiks ja suunama kõik oma tegevused selle saavutamiseks.“
Tsahkna kutsus liitlasi üles tegema jõupingutusi Ukraina edasiseks abistamiseks ning eelkõige toimetama Ukrainale õhukaitset ja laskemoona. Samuti on ministri sõnul hädavajalik tagada Ukraina sõjalise toetuse pikaajalisus ja jätkusuutlikkus, sest vaid see võimaldab Ukrainal planeerida oma tegevusi agressiooni tagasilöömiseks. „Eesti kavatseb kuni 2027. aastani igal aastal eraldada Ukraina sõjaliseks toetuseks 0,25% SKP-st ja kutsume kõiki liitlasi üles tegema sama,“ ütles Tsahkna. Ta lisas, et toetab igati ka arutelusid NATO suuremast rollist Ukraina toetamisel.
Ühtlasi kordas Tsahkna Eesti varemgi väljendatud seisukohta, et Ukrainal on õigus end agressiooni eest kaitsta ja seda ka Venemaa sõjalisi sihtmärke rünnates. „Eesti oli üks esimesi sõjalise abi andjaid Ukrainale ega ole kunagi seadnud Ukrainale piiranguid selle kasutamiseks. Nii jätkub see ka tulevikus,“ kinnitas minister.
Washingtoni tippkohtumisest rääkides märkis Tsahkna, et oluline on seal anda selge sõnum, et Ukraina tee allianssi on pöördumatu.
Kohtumisel kõneldi ka liitlaste heidutuse ja kaitse tugevdamisest. Sellega seoses rõhutas Tsahkna, et senine kaitsekulutuste eesmärk 2% SKP-st pole praeguses julgeolekuolukorras enam piisav. „Kaitseplaanide täielikuks elluviimiseks peaks liitlaste kaitsekulutused kasvama vähemalt 2,5-protsendini SKP-st,“ ütles minister.
Tsahkna tõstatas ka vajaduse astuda vastu Venemaa hübriidtegevusele. „Venemaa on meie ühiskondade turvatunnet õõnestavate hübriidtegevusega muutunud üha jultunumaks ja sellele tuleb vastata,“ selgitas Tsahkna.
Prahas toimusid ka mitmed kahepoolsed kohtumised. Prantsusmaa välisministri Stéphane Séjourné’ga kõneles Tsahkna võimalikest järgmistest sammudest Ukraina võidule aitamise teel, seejuures ka külmutatud varade kasutusele võtmisest Ukraina abistamiseks. Kohtumisel Horvaatia kolleegi GordanGrlić-Radman’iga keskenduti Lääne-Balkani eurointegratsioonile.
