Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo umbusaldamine riigikogus kukkus läbi

Riigikogu arutas 22 Riigikogu liikme esitatud kirjalikku nõuet majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalole umbusalduse avaldamiseks, mis ei leidnud toetust.

Riisalole umbusalduse avaldamise poolt oli 23 ja selle vastu hääletas 53 Riigikogu liiget. Ministrile umbusalduse avaldamiseks olnuks vaja vähemalt 51 häält.

Umbusaldusavalduse esitajaid esindanud Anastassia Kovalenko-Kõlvart ütles istungil, et usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes on täna madalseisus. Eesti on kolmandat aastat järjest majanduslanguses ning kukkumine on olnud Euroopa Liidu sügavaim. Eesti eksport langes möödunud aastal viiendiku võrra ja see tendents ei ole kahjuks peatunud. IMF-i prognooside järgi on Eesti ainus riik Euroopas, kus majandus ei kasva, aga see-eest meil kasvavad hinnad. Koosmõjus väga kiire hinnatõusuga kaotame oluliselt riigi konkurentsivõimes, majanduskeskkond on ettevõtjate jaoks muutunud negatiivseks ja prognoosimatuks.

Riisalo vastas umbusaldusavalduses toodud etteheidetele ja analüüsis Eesti majanduse olukorda.

Riisalu sõnul on kogu maailmas on praegu väga muutlik aeg. „Kui eelmistest kriisidest tõusis Eesti lendu, sai nendest tugevamaks, siis seekord on oht, et enam ei pruugi nii minna,“ nentis minister. Ta tõdes, et Eesti majandus on üheksa kvartalit järjest languses ja iseenesest ei parane miski. „Me peame tegema muutusi. Muutusi on vaja nii lühiajalises kui ka pikaajalises perspektiivis. Küsimus pole mitte ainult Eesti majanduse hetkeolukorras, vaid selles, kas me üldse enam teiste riikidega tulevikus konkureerime,“ ütles Riisalo.

Tema sõnul on oluline osa ka Eesti kuvandil. Maailmas on selleks digiriik. Kui me seda ei arenda, pole Eestil kümne aasta pärast ka kuvandit. Lõuna-Korea, Singapur, Ukraina – riigid, mis ehitavad juba praegu uutmoodi digiriiki on Eestile tõsiseks konkurentsiks. Digitaliseerimine on viinud andmed paberilt virtuaalsele kujule. Järgmine digihüpe on nendele andmetele anda väärtus, automatiseerida nende liikumine, pakkuda teenuseid ja teha otsuseid nende põhjal. Tulevik on targa andmemajanduse päralt.

Riisalo ütles, et on majandus- ja IT-ministrina valinud tegeleda probleemidega, mis annaksid Eestile hoo ja energia järgmisteks aastakümneteks. Praegune kriis toob välja valupunktid, miks Eesti tammub paigal. Vajame muutust ja reforme. Selle visiooni oleme ka pakkunud nii majandusplaani kui personaalse riigiga.

Riisalo kutsus saadikuid üles arutlema majanduspoliitika põhimõtete üle, kus on palju sees ka Eesti ettevõtjate ideid ja mis on varsti juba kolm kuud kõigile avalik. „Aprillis andsin „Eesti 2035“ arengukavast rääkides majandusplaanist ülevaate ka Riigikogule. See on koht sisuliseks aruteluks, kuidas anda Eesti majandusele uus hingamine. Minu üleskutse on teha seda koos, sest retoorika ega poliitiline nääklemine ei vii meid edasi,“ ütles Riisalo.

Ta selgitas, et ambitsioon kahekordistada Eesti majanduse maht 2035. aastaks toetub kahele juhtmõttele: et Eestis oleks lihtne olla ettevõtja ja et riigi ressursid suunataks suurema lisandväärtuse tootmisse. See on võrdlemisi mahukas plaan, kuhu on kokku kogutud varem ühiskonnas kõlanud ja kirja pandud ideed ja mõtted. See on värske kaart, et orienteeruda uue kasvu poole. „Mitmete ettevõtjatega ja nende esindusorganisatsioonidega suheldes on nende sõnum, et see plaan on hea ja suund on õige. Ja mul on selle üle hea meel, et oleme ettevõtjatega samal lehel. Ent neil on ka õigus, kui nad ütlevad, et kuigi plaan on hea, siis selle väärtust tõestavad teod,“ ütles minister.

Riisalo käsitles majanduse elavdamise erinevaid võimalusi ja kutsus üles koostööle nende elluviimiseks.