Indrek Tarand: Euroopa väed tuleb panna Odessast Valgevene piirini tagalatöid ja õhukaitset tegema

Eesti 200 eurokandidaatide nimekirja ankrumees ütleb, et oli oma ametiajal kõige parem Euroopa Parlamendi saadik.

18-aastane Richard Käsper Eesti Väitlusseltsist küsitles Indrek Tarandit podcast’is „Ristküsitlus“.

Ma alustaksin sellise küsimusega, võib-olla on see natuke kriitiline, aga arvan, et paljud noored mõtlevad seda. Sa oled minust 42 aastat vanem, miks sa arvad, et tead, millest noored hoolivad ja mida nad tahavad?

Sellepärast, et ma olen hingelt tegelikult noor inimene, kuigi ma näen vana välja. Teiseks on olnud võimalus viimasel ajal koolis töötades noortega igapäevaselt suheldes üht-teist uut õppida. Põlvkonnad, olgu Z või helbeke või baby boomer nagu mina, on küll erinevad, aga oleme kõik inimesed ja selles mõttes sarnased. Arvan, et ma tean paremini kui teised kandideerijad, kes ei tööta hetkel koolis.

Aga paneks selle proovile. Ütle kaks asja, millest noored hooliksid ning mida saaksid ja tahaksid järgmise viie aasta jooksul europarlamendis teha, kui sind valitaks.

Esimene asi, mida ma olen juba teinud, on see, et Erasmuse programmi taheti kärpida Kreeka võlakriisi ajal ja mina ja mõned teised ei lasknud seda teha. Üldiselt see on noorte seas täiesti arvestatavalt tuntud programm ja nad loevad seda enesestmõistetavaks. Aga kui seda Euroopa Liidus mitte finantseerida, siis see kaob ära.

Teine asi, mis ma olen teada saanud ja mis on uus ja suur probleem ning minu jaoks üllatav, on see, et vaimse tervise probleemid on nii tähtsal kohal noorte seas. Midagi selles valdkonnas ilmselt tuleb ette võtta, et olukord ei oleks nii hirmus.

Selle kohta tahaksin kohe küsida: mida saaks Euroopa Liit sellises olukorras teha?

Ütleme, et väga palju ei saagi, sest tervishoid on kõik liikmesriikide pädevusse millegipärast võetud, välja arvatud ühised vaktsiiniostud pandeemiate ajal. Aga tegelikult saab, sest Euroopa Parlamendis on niimoodi, et kui saadik on tegija, ja ma ei hakka alla kriipsutama, et mina olen seda juba tõestanud, siis sa saad panna kokku selliseid ad hoc gruppe, kes tellivad vajadusel Oxfordi ülikoolist, vajadusel Sorbonne’i ülikoolist, Tartu ülikoolist spetsialistid, kes briifivad ja ütlevad, probleem on siin, lahendusvõimalused on need ja sa saad sellele enamuse taha ja sa saad teha.

Võtame ette kaks suurt ja aktuaalset teemat: kliima ja julgeolek. Küsiks kõigepealt kliima kohta, hästi lihtsalt: tuumaelektrijaam Eestisse, ei või jah?

Uurimist ma isegi tolereeriks. Ma mäletan, kui ma Roheliste fraktsiooni läksin 2019. aastal, siis küsiti mult sedasama. Ma vastasin, et ma selline mees ei ole, kes kohe tuumareaktorit nähes võtab sepahaamri ja hakkab teda maha lõhkuma. On ju täitsa turvalisi tuumajaamu Prantsuse süsteemis, Vene omi ma ei salli. Aga samas tuleb näha ka neid probleeme, mis on, ja Eestis võib üks olla vaatamata meie joogivee rikkusele jahutussüsteem, jäätmete hoiustamisest rääkimata.

Nii et uuringutele avatud, ja kui need on positiivsed, siis ka avatud tuumaelektrijaamale?

Jah, aga see peab olema tõsisem uuring, mitte niisugune lobigrupi tellitud.

Üks küsimus Eesti 200 kampaania lubaduste kohta. Te rääkisite, et tahaksite arendada EL-i linnade koostööd just linnaruumi muutmiseks inimese- ja kliimasõbralikumaks. Mida see tähendab ja kuidas see välja näeks?

Siin on sadu asju, mida saab proovida. Linnas võib ka putukaväiladest ja mesilaste pidamisest rääkida. Isegi üks meie endine president on neid Kadriorus pidanud. Need on väiksed asjad, aga tegelikult muidugi urbanistlik keskkond on see, kus enamik Euroopa inimesi elab. Maaelanikke on ju vähem. Mul on hea meel näha, et minu endine abi Pärtel-Peeter Pere, kes on praegu Tallinna aselinnapea, on nende küsimustega end püüdnud kurssi viia ja neid asju promob. Variante on palju, aga kliima – sellele vaatamata, et Ukraina sõda praegu domineerib kogu temaatikat – ei kao. See probleem ei ole kadunud, inimkond on ebaõnnestunud selle ärahoidmisel, ja kui mina rääkisin sellest 2011, et me ei pea seadma mitte ärahoidmise, vaid kohanemise eesmärke, siis mind veel ei mõistetud. Nüüd mõistetakse.

Ma arvan, et mitte keegi ei ole vastu mõttele, et me võiksime olla rohelisemad. Ja viimane küsimus kliima kohta ongi: fossiilkütustest eemale liikumine on ju kohutavalt kallis, kuidas keskmine inimene peaks ennast tundma selliste asjade toetamisel?

Esimeste sisepõlemismootoritega autode ehitamine oli ka küllalt kallis, aga nad tulid ja ma arvan, et nad on tulnud selleks, et mingil määral jääda, nii nagu inimkonda saadavad mitmed pahed. Kogu innovatsioon, tööstusrevolutsioon, digitaalrevolutsioon on kallis, aga see hoiab ka teiselt poolt majandust käimas.

Mainisid enne Ukraina sõda, see toob mind teise suure teemani – julgeolek. Viimase kahe aasta jooksul on juba palju tehtud selles, mitu protsenti riigieelarvest julgeolekusse läheb. Mis on veel tegemata? Mis on see oluline järgmine samm?

Tegemata on see, millest ma just tegin Facebooki postituse ja kus on näha mind ja president Macroni, kes on hakanud nüüd, aga mina hakkasin juba kaks aastat tagasi rääkima sellest, et tegelikult ei ole midagi teha, Euroopa ühine välispoliitika komponent, mis on puudu, julgeolekupoliitika, tuleb rajada. Selleks tuleb Euroopa väed panna Odessast Valgevene piirini Ukraina tagalasse tagalatöid tegema, õhukaitset tegema, kasvõi sel eesmärgil, et Ukraina viljaeksport saaks maailma jätkuda, sest kui maailmas tuleb nälg, on väga paha. Nii et see sõda tuleb võita ja ei tohi jätkuda see, mis on kaks aastat olnud, et me kehitame õlgu ja ütleme, et me küll toetame, aga ärge Venemaad tulistage nende kahuritega. Keda siis veel tulistama peab?

Kas ma saan õigesti aru, et sinu silmis peaks Euroopa võtma väga jõulise positsiooni selles valdkonnas?

Jah. Ja mina Euroopa Parlamendis liikmena olles suudan Hispaania, Portugali, Iirimaa ja isegi Austria ära veenda, et seda on vaja teha.

Teine huvitav asi, mis Eesti 200 kampaaniast välja tuli, oli see, et te soovite algatada rahvusvahelist tribunali, mis määrab karistusi Vene sõduritele ja Putinile. Mida see tegelikult teie silmis saavutaks, peale selle, et te ajate neid veel kurjemaks?

Ilmselt see tähendab ikkagi seda, et see Haagi rahvusvaheline kriminaalkohus, kes on Putini juba tagaotsitavaks kuulutanud, on natuke jõuetu, sest ta põhineb aumeeste kokkuleppel, aga Venemaa ei ole aumehe kombel käituv riik. Jah, võib-olla see ajab neid vihasemaks, aga ma ütlen teistpidi: kas me oleme väga vihased, et Kaja Kallas on Venemaal koos Kusti Salmiga tagaotsitav? Ei ole, see on selline nendepoolne liigutus. Ma väga tahaksin, et sõjakurjategijad päriselt jõuaksid tribunali, ja muidugi tundub see täiesti ebareaalne, et Putin kuskil kinni napsataks ja trellide taha pistetaks ja ta üle tõsiselt kohut mõistetaks, aga kui peaks tekkima võimalus Vene sõjakurjategijate üle kohut mõista, siis Nürnberg on eeskujuks.

Kui ütlete, et Euroopa peaks olema jõulisem ja võtma selle positsiooni, siis kuidas te suhtute enamatesse liikmetesse, näiteks Montenegro, Albaania, Põhja-Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina? Kui oluline on nende Euroopa Liitu saamine?

Mina olen olnud põhimõtteliselt alati laienemise poolt, sest olen ju ise selle ukse taga koputamas käinud sajandivahetusel ja mõistan selle laienemise olulisust kogu Euroopa jaoks. Teiselt poolt on niisugune probleem ja see on üks tähtsamaid asju, millest ma kogu selle valimiskampaania ajal olen rääkinud: Euroopa Liitu ennast, Lissaboni lepingut tuleb kiiresti reformida efektiivsemaks, sest mida rohkem liikmesriike, seda vähem 12 ja 15 riigi jaoks tehtud reeglid üldiselt toimivad. Ma võin sellest pikalt rääkida, aga lühidalt ütlen, et üks kindel asi, mis tuleb teha, on volinike arvu vähendamine tagasi mõistlikkuse piirini igal liikmesriigil. Ei ole tarvis saata komisjoni mingit oma praakpoliitikut, kes viis aastat midagi ei tee, niisama kulutab maksumaksja raha.

See toobki mu viimase küsimuseni. Olen vastustest aru saanud, et oled väga ettenägelik. Mis sa ütleksid, et on sinu parim omadus? Miks peaks sind europarlamenti valima?

See on nii hea küsimus, et ma vastan lühidalt ja selgelt. Ma olen täiesti tavaline inimene, aga nagu igal inimesel on tugevad ja nõrgad küljed, on minu tugevuseks see, et ma olen kaks korda võimekam kommunikaator kui tavaline inimene. Minu Dunbari arv ei ole 250, vaid 500 ja see teebki mind efektiivseks. Mitte asjata ei olnud ma seitsmenda koosseisu kõige parem saadik Euroopa Parlamendis.

Podcast „Ristküsitlus“ on on osa Eesti Väitlusseltsi Tark Valija kampaaniast.