Mereväe patrull-laevade divisjoni ülem kaptenleitnant Tarmo Sepp ütles, et õppusel tõhustati koostööd kahe Eesti riigiasutuse ja Soome kolleegidega, et vähendada päris reostustõrje sündmusele reageerimisele kuluvat aega.
„Lisaks sellele treenisime laevadel olevate reostustõrjevahendite kasutamist ja seda tavapärasest suurema laevade grupi koosseisus. Staap sai aga harjutada selle laevade grupi juhtimist, mis selliste sündmuste puhul vajab spetsiifilisi oskusi ja teadmisi,“ sõnas ta.
Õppuse fookuses oli harjutada läbi suurema kütuselekke korrale reageerimist nii Eesti kui ka Soome reostustõrje võimekusega laevadega. Selleks oli õppuse stsenaariumi kohaselt Riigilaevastiku jäämurdja Tarmo sõitnud Naissaare lähistel madalikule. Esmane ettekanne laekus PPA Lennu- ja merepäästekeskusesse. Kuna inimelud ohus ei olnus siis anti see sündmuse juhtimine ja lahendamine üle mereväe mereoperatsioonide keskusele, kes saatis sündmuskohale mereväe patrull-laeva Raju. Raju lokaliseeris reostuse ulatuse, kuid kuna selle ulatus ületas laeva võimekuse, siis kutsuti kokku sihtotstarbeline staap. Kiire analüüsi tulemusena otsustati lisaks kahe Eesti mereväe laeva kasutamisele abi paluda nii Riigilaevastikult kui Soome piirivalvelt.
Sündmuskohal oli vastutava laeva roll EML Kindral Kurvitsal, kes asus reostuse likvideerimist juhtima. Esmalt piirati õlireostuse ala poomidega, pärast mida hakati poome vedama ja reostust traalima. Õppuse viimases faasis korjasid osalevad laevad kütuseõli enda mahutitesse ning pumpasid selle Soome mereväe reostustõrjelaeva Louhi peale. Selleks, et kinnitada kas reostus on likvideeritud, tegi lõpuks sündmuskohalt ülelennu ka Soome piirivalve lennuk.
„Praktiline läbimäng reostustõrje operatsioonideks valmistumisel on ääretult oluline, sest kriisisituatsioonides ei piisa laevade teoreetilisest reostustõrjevõimekusest – võtmetähendusega on kiirus olukordadele reageerimisel ning organisatsoonide ja meeskondade omavaheline tugev ja asjatundlik koostöö,“ ütles Riigilaevastiku laevastiku planeerimise juht Toomas Kasemaa.
Kõik õppusel osalenud laevad ja juhtstaap, mereoperatsioonide keskus ning ülejäänud asjaosalised said läbi harjutada kõik vajalikud protseduurid alates esmasest sündmusele reageerimisest kuni viimase õlireostuse kokku korjamiseni.
Õppusel osalesid Eesti mereväe laevadest Kindral Kurvits ja Raju, Riigilaevastikust EVA-316, Sektori ja Tarmo ning soomlastelt mereväe laev Louhi ja piirivalve laevad Grisslan ja Uisko. Kokku kaheksa laeva.
Puhas Meri on Eesti poolt korraldatav rahvusvaheline merereostustõrje õppus, mida korraldatakse alates 2001. aastast. Viimati toimus reostustõrje harjutus erinevate asutuste vahel eelmisel aastal, kus laevadest osalesid EML Kindral Kurvits ja EVA-316.
