Valimispäev Euroopas: parempoolsed parteid võidutsevad ja lagunes kaks valitsust

Euroopa Parlamendi valimiste esialgsed tulemused kukutasid valitsusi ja andsid parempoolsetele jõududele põhjust rõõmustada.

Valimisõhtu esimeseks suuremaks šokiks oli Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni avaldus, milles ta tunnistas oma partei Taassünd (Renaissance, Euroopa Parlamendis Renew Europe’i fraktsioonis) põrumist ja kuulutas välja erakorralised valimised. Tema kodupartei jäi ülekaalult alla Marine Le Peni juhitud Rahvusrindele (NR, ID fraktsioonis).

Enne südaööd lagunes veel üks valitsus. Belgia peaminister Alexander De Croo tunnistas, et tema liberaalne partei Open Vld (Renew Europe’i fraktsioonis, 5,48%) sai lüüa, ning lubas esmaspäeval peaministrikohalt tagasi astuda. Renew Europe’il tuli kaotust tunnistada ka Eestis, kus nende ridadesse kuuluv Reformierakond kaotas ühe koha.

Valimiste suurim võitja on Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon (ERP), millele lubatakse kella 1.17 seisuga 191 kohta. Järgnevad Sotsiaaldemokraatide ja Demokraatide fraktsioon (S&D) 135 kohaga ning Renew Europe (83 kohta). See tähendab, et 720 kohaga parlamendis oleks praegusel koalitsioonil võimalik säilitada enamus.

ERP juht Manfred Weber sõnas, et nende jaoks on tegemist hea päevaga, ning rõhutas, et nende fraktsioon on ainus, kes oma kohtade arvu suurendas. Ta kutsus nii Renew Europe’it kui ka sotsiaaldemokraate toetama Ursula von der Leyeni jätkamist Euroopa Komisjoni presidendina.

Sotsialistide ja Demokraatide asepresident Pedro Marques ütles, et tema fraktsiooni toetuse eelduseks on demokraatlik lähenemine, aga ka see, et nad on välistanud ECR-i ja ID-ga koalitsiooni minemise. Renew Europe’i asepresident Iskra Mihaylova ei seadnud von der Leyeni toetusele rangeid tingimusi, kuid rõhutas, et õigusriigi põhimõtete austamine on tema parteile ülioluline.

Parempoolsed jõud võidutsevad

Saksamaal kogus 30,9% häältest ERP ridadesse kuuluv Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU). Erakonna juht Friedrich Merz rõõmustas tulemuste üle ja pidas neid valitsusele hukatuslikuks. Nimelt kogus Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi koduparteiks olev Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD), mis kuulub S&D fraktsiooni, esialgsete tulemuste põhjal kõigest 14,6% häältest. Erakonna esikandidaat Katarina Barley oli tulemustest šokeeritud. „Mõru õhtu,“ ütles ta. „Ma olen väga pettunud.“ Politico märkis, et ka Scholz näis kohmetu ja tulemustes pettunud. Läbi kukkusid ka Saksamaa Rohelised (12,8%).

Ent Saksamaa suurimaks võitjaks peetakse paremäärmuslikku Alternatiivi Saksamaale (AfD), millele prognoositakse teist kohta. Üks AfD juhte Alice Weidel nimetas oma partei valimiskampaaniat äärmiselt edukaks. „Inimesed on üldiselt muutunud euroskeptilisemaks,“ vahendas Politico Weideli sõnu. „Nüüd keskendun Euroopa Parlamendis fraktsiooni moodustamisele,“ lisas ta. Paremäärmuslik AfD heideti vahetult enne valimisi välja ID fraktsioonist.

Opositsioon oli võidukas ka näiteks Hispaanias.

Itaalia valimistulemused ei ole veel selgunud, kuid esialgsete prognooside järgi võidab peaminister Giorgia Meloni partei Itaalia Vennad (Fratelli d’Italia, ECR-i fraktsioonis) millele järgneb vasakpoolne opositsioonipartei Demokraatlik Partei (PD, S&D fraktsioonis). Samas ennustavad esialgsed tulemused asepeaminister Matteo Salvini erakonnale Liiga (ID fraktsioonis) järsku kukkumist. Kui Liiga 2019. aasta tulemus oli üle 30%, siis tänavu paistab see jäävat alla 10%.

Järgmise Euroopa Liidu nõukogu eesistujariigi Ungari esialgsed tulemused näitavad, ei Viktor Orbáni kodupartei Fidesz on kindlal juhipositsioonil, kuid endise valitsuse liitlase, nüüdse opositsioonipoliitiku Péter Magyariga juhitud Tisza ei jää kaugele maha ja on kogunud üle 30% häältest.

Vasakpoolsetel läks kõige paremini Taanis, kus Rohelistel õnnestus võita valitsevaid sotsiaaldemokraate.

Kõigi riikide ametlikke tulemusi ei ole kella 2.25 seisuga avaldatud. Teeme lõplikest tulemustest ülevaate esmaspäeva päeval.