Summaks on 750 miljonit eurot, millest kulud moodustavad 638 miljonit eurot, investeeringud 100 miljonit eurot ja finantseerimistehingud 3,8 mln eurot.
„Eelmiste aastate ülekantavad vahendid olid moonutatud seoses järjestikuste lisaeelarvetega. Lisaeelarved olid suunatud erakorralistele vajadustele: tervishoiusüsteemi toimepidevuse tagamine pärast COVID-19 pandeemiat ja Vene agressioon Ukrainas, millega kaasnesid erinevad majandusmõjud ning põgenikega seotud tegevuste rahastamine,“ ütles Võrklaev (Reformierakond).
„Ülekantavate vahendite koondmaht on vähenemistrendil ja seda paljuski tänu meetmetele, mis aitavad parandada eelarve planeerimist ja kulutuste efektiivsust. Põhjendamatu kasutamata vahendite kuhjumine, eriti keerulises eelarve olukorras, tähendab, et samal ajal jääb kuskil midagi olulist tegemata. Ülekantavad vahendid on saanud aastaid väga hoogsas tempos kasvada. Alates eelmise aasta suvest, kui valitsus leppis kõigile ministeeriumitele konkreetsed kokkuhoiu ülesanded, on tulemus näha. Ülekantavate vahendite maht on hakanud vähenema, kuid seda mitte kõigis ministeeriumites,“ tõdes Võrklaev ja lisas, et pidev jääkide kasv teatud valdkondades võib viidata läbimõtlemata eelarve planeerimisele.
Eelmisest aastast tänavusse eelarvesse kandsid kõige rohkem vahendeid üle haridus- ja teadusministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning siseministeerium.
„Praegu on vaja välja selgitada kõigi ministeeriumite kohustustega kaetud ülekantavate maht ja leida võimalusi tegevuste täpsemaks planeerimiseks,“ nentis Võrklaev.
