Europarlamendi valimistel e-hääletati nii isetehtud valimisrakendusega kui olematu kandidaadi poolt

Südaööl lõppenud Euroopa Parlamendi valimiste e-häälte lõpliku arvu juures tekkis segadus – üks hääl oli antud omatehtud valimisrakendusega ja teine kandidaadile, keda ei eksisteerinud.

Hääl, mis anti omatehtud valimisrakendusega, oli korrektselt salastatud, aga ei hõlmanud õiget sisu. Riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe rääkis, et siin võib tuua paralleeli olukorraga, kus välisriigis elav kodanik hääletab kirja teel. „See, et korrektselt vormistatud ümbrikus sisaldub kehtetu hääl, selgub alles ümbriku avamisel valimispäeval,“ sõnas ta.

„Korrektselt salastatud hääl läheb lugemisse, aga kui avatud hääl ei ole vormikohane, siis see lugemisse ei lähe,“ lausus Koitmäe. Olematu kandidaat häält lõpuks ikkagi ei saanud, sest hääl ei sisaldanud ühtegi õigel kujul valikut. Valija oli ise oma sedeli rikkunud ja krüpteerinud.

Korrektselt vormistatud hääl on kehtiv hääl, ka isetehtud valimisrakendusega

Eesti e-hääletamise süsteemi lähtekood on avalik, et kõik saaksid veenduda, et süsteem toimib õigesti. Avalik on nii hääletamissedeli vorm kui ka e-hääle moodustamise reeglid. Seega kodanikul, kellel on vastavad eriteadmised, on võimalik luua avalike materjalide põhjal oma valijarakendus. „Kui hääl on vormistatud 100 protsenti korrektselt, siis ongi tegemist kehtiva häälega ja sellise sedeli saab võtta lugemisele,“ märkis Koitmäe. Sel viisilgi peab valija olema hääleõiguslik, olema kantud valijate nimekirja ja tegema korrektse valiku vastavalt kandidaatide koondnimekirjale. Omatehtud valijarakendusega saab hääletada, kui valimiskasti jõuab õigesti vormistatud hääl.

Koitmäe sõnas, et Riigi valimisteenistus plaanib enne järgmisi valimisi avaldada ametliku valimisrakenduse, mille kasutamine on edaspidi igati soovitatud. Ametliku valijarakenduse kasutamine tagab selle, et edastatud hääled jõuavad õigel kujul hääletamiskasti. „Kui valija soovib oma e-hääle ise rikkuda, siis ka see väljendab tema tahet,“ nentis Koitmäe.

Isetehtud valijarakendust on Koitmäe sõnul loodud eeldatavasti varemgi, sest esimene kehtetu sedel anti 2011. aastal. Ta lisab, et tegelikult on võimalik valimisrakendus luua ka olemasoleva valijarakenduse baasil. Siiski rõhutab ta, et mittevormikohased hääled lugemisse ei lähe.

E-hääletada sai europarlamendi valimistel 8. juuni õhtuni. Elektroonilistest häältest arvati maha need, mis hääletati valimiste viimasel päeval jaoskonnas paberil üle. Enne paberhäälte arvestamist oli e-hääli kokku 153 847. Viimastel andmetel e-hääletas valimistel kokku 153 269 inimest. Eestis oli Euroopa Parlamendi valimisaktiivsus 37,7 protsenti.