Keeleseadus on karmistumas. Kristina Kallas: nõuete eiramisel kohaldatakse tuhandetes eurodes sunniraha

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul tõusevad uue keeleseadusega keelenõuete mittetäitmisel sunnirahad, kinodest kaovad võõrkeelse dubleerimisega seansid ning asjaajamine kohalikes omavalitsuses ja avalik-õiguslikes asutustes kohaldatakse eesti keelde.

Kristina Kallase sõnul on kõige probleemsem valdkond, kus eesti keelt ei osata, jätkuvalt haridus ja õpetajad, kuid seda plaanitavad keeleseadusese muudatused ei puuduta. Selle jaoks on praegu haridusministri sõnul töös teised protsessid, et õpetajad eesti keelt oskama hakkaksid.

Küll aga toob uus keeleseadus muutuseid kinolevisse. „Levitavate filmide puhul jääb kehtima nõue, et eesti keeles peavad olema subtiitrid ja eesti keeles võib dubleerida, aga me keelame ära filmide dubleerimise võõrkeeltesse ehk film on kas originaalkeeles või eesti keeles,“ selgitas Kallas. Praegu on kinokavasid sirvides mitmeid seansse, mis on näiteks vene keelse dubleeringuga, uue keeleseaduse kehtides need seansid kaoks.

„Peamine põhjus keeleseaduse muudatuseks on see, et meil on tööturul 80 000 inimest, kes ei oska täna eesti keelt, nende seas on muidugi päris märkimisväärne hulk Ukrainast viimasel kahel aastal saabunud inimesi, aga sellest 80 000 inimesest 20 000 töötavad sellisel kohal, kus on reaalselt sätestatud ka keelenõuded,“ rääkis haridusminister. See tähendab, et 20 000 juhul inimesed tõenäoliselt eestikeelset teenindust ei saa ja Kallase sõnul on see märkimisväärne probleem.

Küll aga tõdeb minister, et aastakümnete jooksul on see number tööturul märkimisväärselt kahanenud, kuid kuna viimastel aastatel on suurenenud välistööjõu sissetulek ja välispäritolu rahvastiku osakaal, siis peeti oluliseks seaduses keelenõudeid täpsemini reguleerida.

Reguleeritakse ka asjaajamiskeelt ehk nimekiri asutustest, kelle asjaajamiskeel peab olema eesti keel, sai lisa kohalike omavalitsuste, kohalike omavalitsuste asutuste ja avalik-õiguslike asutuste võrra. Need lisandused nimekirja olid Kallase sõnul viimasest keeleseaduse muudatusest välja jäänud. Ta lisas, et avalik-õiguslike asutuste alla kuuluvad ka näiteks ülikoolid.

Sunnirahad kasvavad märgatavalt

Plaanitakse suurendada ka sunniraha keelenõuete mittetäitmise puhul. Kallas tõi siin lihtsa näite. „Kui töötate hotellis vastuvõtus ja ei valda eesti keelt ning tuleb kaebus teie peale, et eestlane ei saanud hotellis teenindust eesti keeles ja pidi ennast tuppa registreerima näiteks inglise keeles, siis keeleinspektsioon tuleb ja kontrollib. Kui selgub, et te ei oska eesti keelt vastaval tasemel, tehakse teile ettekirjutus, et kuue kuu pärast tuleb järelkontroll ja peaksite näitama ette, et teil on keeleoskus.“ Ehk keelenõuete mittetäitmist uuritakse kaebustepõhiselt.

„Kui te kuue kuu pärast ei suuda näidata, et te keelt päriselt oskate, siis on võimalik teile rakendada sunniraha 1280 eurot, mis peate sellisel juhul oma taskust,“ rääkis Kallas. Kui töötajal on tööandjaga töölepinguline suhe, siis kohaldatakse sunniraha ka tööandjale - 9600 eurot.

Kullerite puhul ei muutu midagi

Wolti ja Bolti toidukullerite keeleoskusnõuetega on olnud pikemat aega segadus. Ka nüüd ei tehta seaduses muudatusi, kuna probleem ei ole riigi hinnangul suur. „Uurisime probleemi ulatust ja probleem on üsna väike. See, et kuller ei oska eesti keelt, see on kaduvväike,“ ütles Kallas.

Wolti statistikast olevat välja tulnud, et keeleoskusega seotud kaebused moodustavad alla ühe protsendi kõikidest kaebustest, mis on seotud teenuse osutamisega. Kallas ütles, et nad ei pea vajalikuks reguleerida midagi, kus ühiskond tegelikult väga suurt probleemi ei tunneta.

„Meie jõuressurss ja energia peaks minema sinna, kus on päriselt probleem. See on tegelikult seal, kus inimene puutub otseselt kokku teenindusega - näiteks restoraniteenindus, hotellide teenindus, transpordisektori teenindus, seal on palju rohkem kaebusi ja seal on palju suuremad probleemid,“ ütles minister.

Seaduseelnõu on väljatöötamiskavatsuse faasis ning ilmub peagi ka avalikult.