Marko Mihkelson kohtus Palestiina Missiooni juhiga. „Meie huvides oleks kahe riigi rahulik kooseksisteerimine“
(139)
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtus täna ennelõunal Palestiina Missiooni juhi Taïssir Al Adjouriga.
Mihkelson ütles Delfile, et kohtumine väga pikk ei olnud. Tema sõnul avaldas Al Adjouri lootust, et eilne ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioon vaherahu kohta Gazas viiakse ellu.
„Mina tuletasin muidugi meelde meie pikaajalist Eesti enda seisukohta, et loomulikult oleks meie huvides, et oleks võimalik saavutada kahe riigi rahulik kooseksisteerimine.“ Mihkelson nentis, et selleks on hädavajalikud teatud elemendid, näiteks Hamasi terroriohu likvideerimine. „Ei ole võimalik ette kujutada rahulikku kooseksisteerimist kui üks pool tahab teist põhimõtteliselt hävitada.“
Mihkelsoni sõnul rõhutas ta Al Adjourile, et praegune sõda sai alguse 7. oktoobri sündmustega. „Kahjuks on Gaza sündmused sellega vahetult seotud.“
Mihkelson ütles, et kontakti hoitakse nii Iisraeli kui ka Palestiina esindajatega. „Vaieldamatult teadmine ja kursis olek regioonis toimuva suhtes on ülimalt oluline, kindlasti me neid kohtumisi ka jätkame.“
Mihkelson rääkis, et kui vahepeal oli humanitaarabi Gazasse külmutatud, siis enam nii ei ole, kuid Eesti panus on siiski mõne teise riigiga võrreldes üsna väike. „Siin on hästi oluline saavutada mingisugunegi - kasvõi humanitaarkontekstis - võimalus pantvangide vahetamise kaudu vaherahu tekitada, et oleks võimalik abi viisakalt anda.“
Eile avaldasid ÜRO julgeolekunõukogu riigid toetust USA presidendi Joe Bideni poolt 31. mail tutvustatud rahuplaanile, mis näeb ette Iisraeli vägede lahkumist Gaza linnadest ja Hamasi käes olevate pantvangide vabastamist.
Nädalavahetusel ründas Iisrael Gaza keskosa ajal, mil korraldati erioperatsioon nelja pantvangi vabastamiseks. Gaza tervishoiuministeerium teatas, et Iisraeli rünnakutes Nuseirati põgenikelaagrile hukkus vähemalt 274 ja sai haavata 698 palestiinlast, vahendab Guardian. Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Josep Borrell nimetas seda veresaunaks ning ÜRO abijuht Martin Griffiths kirjeldas detailselt maas vedelenud ribadeks kistud surnukehi.
