Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu kohaselt kehtestatakse Eestis alates järgmise aasta algusest kaheosaline mootorsõidukimaks. Eelnõu järgi hakkab maks koosnema esiteks osast, mida tasub mootorsõidukiomanik iga aasta liiklusregistris registreeritud sõidukitelt. Sõiduautode mootorsõidukimaksu määr hakkab koosnema baasosast, CO2 eriheite osast ja täismassi osast. Teiseks kehtestatakse mootorsõiduki registreerimistasu, mida makstakse sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimisel.

Mootorsõidukimaksu eesmärk on suunata inimesi tegema uue sõiduki soetamisel keskkonnasäästlikumat valikut ning toetada vanade autode lõpuni kasutamist. Maks muudab sõiduautode soetamise ja omamise praegusega võrreldes 5–15% kallimaks.

Isamaa ja Keskerakonna sõnul halvendatakse sellega eestimaalaste liikuvust ning karistatakse maapiirkondades elavaid inimesi ning Eesti peresid.

Mõlemad erakonnad leiavad, et eelnõu on põhiseadusega vastuolus ning plaanivad vaidlustada selle riigikohtus. Keskerakond näeb vastuolu põhiseadusega, kuna eelnõu menetluse käigus ei viidud sisse ühtegi soodustust, mis kaitseks erivajadustega inimesi, lasterikkaid peresid või vähemkindlustatud inimesi.

„Automaksu kehtestamine ning teiste maksude tõus mõjutab enam maapiirkondi, suurperesid ning kõiki neid, kelle igapäevane iseseisev toimetulek sõltub liikumisvahendist,“ selgitas Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart ja lisas, et automaks tuleb ajal, mil maksumaksjal on niigi suur koorem ning inimeste toimetulek halvenemas.

Eesti on suurima hinnatõusuga riik ning uus kavandatav automaks on Mihhail Kõlvarti sõnul Euroopas üks kõrgemaid. „Riik on kaotanud tasuta ühistranspordi maakonnaliinidel ja nüüd pakutakse tasuta bussisõidu asemele automaksu, mis vähendab veelgi perede toimetulekut. Autode maksustamine on ühtlasi väljaspool keskusi elavate inimeste erirõhumine ja maainimeste sisuline linna suunamine,“ rääkis Kõlvart.

Kõlvarti sõnul põhiseaduse mõtte kohaselt peab riik lasterikastele peredele ja puuetega inimestele pöörama oma tegevuses tähelepanu nii õiguse loomisel kui ka rakendamisel. „Riigikogus valitsuserakondade häältega vastu võetud automaksu eelnõu ei näe ette nõrgematele ühiskonnaliikmetele mingeid maksuerisusi või soodustusi,“ ütles ta.

„Automaksu kehtestamine on vastuvõetamatu nii moraalselt kui ka juriidiliselt,“ sõnas ka riigikogu Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder.

„Viimastel kuudel on Isamaa liikmed üle Eesti kogunud ligi 20 000 allkirja vastavasisulisele pöördumisele, mis palub presidendil jätta välja kuulutamata. Need allkirjad koos pöördumisega anname üle niipea kui selgub riigipea lähipäevade töögraafik,“ ütles Seeder.

Isamaa fraktsiooni esimees tõi välja ka automaksu juriidilised puudujäägid. Esiteks muutus seadus riigikogu menetluse käigus ja olulisel määral, mis pidanuks tema sõnul kaasa tooma eelnõu teise lugemise katkestamise, mida aga ei tehtud. Teiseks tõi Seeder välja, et riigikogu rahanduskomisjon rikkus rängalt võrdse kohtlemise printsiipi, sidudes kõik parlamendi saadikute muudatusettepanekud kimpudesse, kuid valitsuse muudatustega sarnaselt ei käitutud. Kolmandaks on tegu tema sõnul tagasiulatuva maksuga, ehk maksu alla langevad ka juba täna kasutusel olevad sõidukid, mis on vastuolus põhiseaduse kaitse all oleva õiguskindluse põhimõttega.

Mihhail Kõlvart meenutas, et ka õiguskantsler Ülle Madise on pööranud tähelepanu eelnõu probleemsusele seoses automaksuvabastuse või soodustuse puudumisega erivajadustega inimestele ja lasterikastele peredele. „Õiguskantsler on märkinud, et riigikohtust peaks automaksu küsimus läbi käima juhul, kui maksumäär jääb ikkagi nii kõrgeks, et näiteks maal elavad inimesed või suurpered või ka erivajadustega inimesed on sunnitud hädavajalikust autost loobuma,“ rääkis ta.

Kuidas see lugu Sind tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena