Pašinjan teatas parlamendis, et Armeenia lahkub Kremli kollektiivse julgeolekulepingu organisatsioonist. Lahkumise ajakava on veel otsustamisel, vahendab Politico.
„Selgus, et alliansi liikmed ei täida oma lepingulisi kohustusi, vaid plaanivad meie vastu sõda Aserbaidžaaniga,“ ütles ta.
Sõjaline allianss on vastus NATO-le ja koosneb kuuest endisest Nõukogude riigist - Venemaa, Armeenia, Valgevene, Kasahstan, Kõrgõzstan ja Tadžikistan.
Pašinjan on süüdistanud organisatsiooni sekkumatuses, kui naaberriik Aserbaidžaan ründas riiki 2022. aastal. Ta on ka öelnud, et Vene rahuvalvajad ebaõnnestusid eelmisel aastal Mägi-Karabahhi piirkonnas, kui Aserbaidžaan alustas pealetungi, mis vallandas massilise väljarände.
Selle tulemusena lubas Armeenia, et „külmutab“ oma liikmelisuse alliansis, kutsub tagasi oma esindajad ega panusta organisatsiooni rahaliselt. Moskva on sellest olenemata nõudnud, et Jerevan tasuks lõive.
Selle asemel on Armeenia korraldanud ühiseid õppusi USA vägedega, kutsunud lääne abi oma demokraatia tugevdamiseks ja isegi vihjanud, et võib ühel päeval püüda ELiga ühineda.
Kolmapäeval teatas Pašinjan ka riigi veebiväljaande CivilNeti teatel, et rahulepingu koostamine Aserbaidžaaniga on peagi lõpule jõudmas. Pašinjani sõnul on kavandatava lepingu tekst on „üsna küps“ ja sellele saab alla kirjutada pärast „kohandusi“, vahendab Reuters.
Aserbaidžaani president İlham Əliyev on enne rahulepingu sõlmimist korduvalt nõudnud, et Armeenia muudaks oma põhiseadust, et eemaldada kaudne viide Karabahhi iseseisvusele.
Kuid Pašinjan ütles kolmapäeval, et põhiseaduse muudatuste nõudmine kujutab endast katset rahuprotsessi hävitada. Sellest olenemata on peaministri arvates kokkuleppe saavutamise väljavaated endiselt head.
