Parlamendi alamkoda ütles avalduses, et ECHR on ületanud lubatud õiguslikke piire ja eiranud Šveitsi demokraatlikke otsustusprotsesse, vahendab Politico.

Avalduse poolt oli 111 ja vastu 72 rahvasaadikut, erapooletuks jäi kümme. Mõned seadusandjad süüdistasid kohut ka võimude lahususe põhimõtte rikkumises.

„Parlamendi liikmed ei luba end rahvusvahelistel kohtunikel kõrvaltegelasteks taandada,“ ütles seadusandja Barbara Steinemann X-is.

Parlamendi ülemkoda kiitis eelmisel nädalal heaks sarnase kohtu otsust kritiseeriva avalduse. Mõlemad kojad süüdistasid Euroopa inimõiguste kohut õiguslikus aktivismis.

Euroopa inimõiguste kohus rahuldas aprillis üle 2000 eaka Šveitsi naise hagi, milles nad väitsid, et Šveitsi valitsuse ebapiisav kliimamuutuse vastane tegevus seab nad kuumalainete ajal surmaohtu.

Kohtu eesistuja Síofra O’Leary ütles, et Šveitsi valitsus on rikkunud inimõigust era- ja perekonnaelule, sest pole suutnud kliimamuutuse vastu võitlemiseks piisavaid riigisiseseid meetmeid kehtestada. „See hõlmas riigi kasvuhoonegaaside emissiooni piirangute koguselist määratlemata jätmist süsinikueelarve kaudu või muul viisil,“ täpsustas ta.

Samuti märkis O’Leary, et Šveitsi valitsus ei saavutanud oma varasemaid kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamise eesmärke, sest ei võtnud eesmärkide saavutamise kindlustamiseks tarvitusele meetmeid.

Euroopa inimõiguste kohus on Euroopa nõukogu alla kuuluv, Euroopa Liidust eraldiseisev, rahvusvaheline inimõiguste organisatsioon. Selle otsused on siduvad nõukogu 46 liikmele, sealhulgas kõikidele EL-i riikidele.