Ukraina valitsusega koostööd tegeva ühenduse Global Rights Compliance juristid esitasid kohtule analüüsi, milleks juhitakse tähelepanu sellele, et Venemaa plaanis näljutamistaktika asemel kahjustada ja tappa suurt hulka tsiviilisikuid, vahendab The Guardian. Ukraina sõja algul Mariupoli linna piiramise ja vallutamise käigus hukkus hinnangute järgi 22 000 inimest. Mõni päev pärast piirangu algust jäid linnaelanikud vee, gaasi ja elektrita ning temperatuur langes alla –10 kraadi.

Global Rights Compliance’i partner Catriona Murdoch ütles, et uuringu eesmärk oli analüüsida, kas toidu ja muu eluks vajaliku kättesaadavuse tõkestamine on Venemaa sõjaväe laiem taktika, mida saaks nimetada sõjakuriteoks.

Toimikus jõutakse järeldusele, et piiramise ajal hävis või sai kahjustada ligi 90% linna tervishoiuasutustest ja kodudest ning pommitati toidujaotuspunkte ja humanitaarabi evakuatsiooniteid.

„Oli näha, et Venemaa rünnakul on neli etappi, alustades rünnakutest tsiviilinfrastruktuuri vastu ning lõpetades elektri-, kütte- ja veevarustusega. Seejärel keelati humanitaarabina evakueerimine, neid isegi rünnati ja abi ei pääsenud läbi,“ ütles Murdoch.

Ta lisas, et kolmandas etapis võeti sihikule allesjäänud kriitiline taristu, terroriseeriti tsiviilisikud ja pommitati veepunkte. „Lõpuks, neljandas etapis, osales Venemaa strateegilistes rünnakutes, et hävitada või hõivata kõik allesjäänud infrastruktuuriobjektid,“ sõnas ta.

ICC aktsepteerib kolmandate osaliste raporteid, kuigi ta ei pruugi neid järgida. Näljutamist ja tsiviileluks vajalike mugavuste mittevõimaldamist peetakse sõjakuritegudeks, kuid see on endiselt suhteliselt uus rahvusvahelise õiguse valdkond ning seni pole ühtegi väidetavat kurjategijat kohtu alla antud.

Eelmisel kuul taotles ICC peaprokurör Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu ja kaitseminister Yoav Gallanti vahistamist, väites, et nad on Gazas palestiinlasi tahtlikult näljutanud. Iisrael lükkas väite tagasi.

Jaga
Kommentaarid