„Hoolimata oluliselt suurenenud kaitsekulutuste tasemest ei ole Eesti kiiduväärselt ambitsioonikaid võimeplaane praeguse kaitse-eelarvega võimalik ellu viia. Vaja on suuremaid rahalisi ressursse, et täita nii riiklike nõuete kui ka NATO 2021. aasta võime eesmärkide täielikku täitmist.“

Nii seisab juuni alguses liikmesriikidele laiali saadetud NATO kaitseplaanide võime ülevaates.

Selle kõrval koostas kaitseväe juhataja kindral Martin Herem juba tükk aega tagasi sõjalise nõuande laskemoona soetamiseks. Nõuande valmimise juures oli ka 1. juulist kaitseväe juhatajaks asuv brigaadikindral Andrus Merilo. Jutt on sellest samast 1,6 miljardist eurost, millest viimastel kuudel, ent eriti intensiivselt nüüd, viimasel paaril päeval seoses kaitseministeeriumi kantsleri Kusti Salmi ennetähtaegselt ametist lahkumisega räägitud on – rahast, mille eest ostetaks moona, et Venemaa rünnaku korral nad sügavalt nende enda territooriumil pihuks ja põrmuks lüüa.