„Venemaa on agressiooniga põhjustanud Ukrainas kahjusid, mille taastamise suurusjärk ületab juba praegu 400 miljardi euro piiri,“ ütles välisminister ja lisas, et G7 riikide eilne otsus anda Ukrainale ligikaudu 50 miljardi euro ulatuses laenu, kasutades selleks Venemaa külmutatud varadelt saadavat kasumit, on tunnustamist väärt.

„G7 otsus tähendab, et Venemaa varad jäävad külmutatuks, kuni Venemaa hüvitab Ukrainale tekitatud kahju, ning see on valus sõnum Putinile ja kõigile nendele, kes on lootnud, et sõjaeelne reaalsus tuleb varsti tagasi,“ ütles Tsahkna. „See on põhimõtteline läbimurre, mida Eesti on rohkem kui aasta eest vedanud.“

Siiski tuleb välisministri sõnul jätkata tööd selle nimel, et kasutusele võetakse ka rahvusvaheliselt külmutatud varade põhiosa. Selliselt oleks võimalik Ukraina abistamiseks suunata ligi 300 miljardit eurot.

„Vajadust külmutatud varade põhiosa kasutusele võtmise järele rõhutasin eile ka koos oma Balti kolleegidega G7 riikidele saadetud ühiskirjas, samuti toetavad seda mõtet arvukate riikide seadusandjad,“ sõnas minister.

„Peame saatma selge sõnumi, et agressioon ei tasu end ära ja sõjakahjude põhjustaja peab hävitustöö korvama,“ ütles Tsahkna. Seejuures on Eesti teenäitaja, sest hiljuti Eestis vastu võetud seadus annab seadusliku aluse Venemaa agressioonile kaasa aidanud inimeste ja ettevõtete külmutatud varade kasutamiseks ettemaksuna kahjude eest, mida Venemaa Ukrainale on põhjustanud.