Maailma liidrid kogunevad Šveitsi kuurorti Ukraina rahuplaani üle arutlema

Šveitsis toimuvale Ukraina rahukonverentsile on kutsutud üle 160 riigi delegatsioonid. Kõik, kes kutse said, siiski ei osale.

Sel nädalavahetusel kohtuvad riikide ja organisatsioonide esindajad Šveitsis, et arutada, kuidas saavutada Ukrainas rahvusvahelisele õigusele tuginev püsiv rahu. Bürgenstocki kuurordis toimuva konverentsi eesmärk on panna alus jätkusuutlikele rahuläbirääkimistele, millest hiljem võiks võtta osa ka Venemaa, teatasid Šveitsi esindajad.

Ukraina ametnikud on rahutippkohtumist propageerinud kogu maailmas ja kutsunud sellel osalema 160 riiki, püüdes koguda toetust ja osavõttu.

Tippkohtumisel arutletakse kolme tähtsa teema üle:

1. Tuumaohutus, sealhulgas Venemaa kontrolli all olevat Zaporižžja tuumajaama puudutav.

2. Humanitaarabi.

3. Toiduküsimus ja mitte ainult Ukrainas, vaid kogu maailmas. Eelkõige arutatakse, kuidas mõjutab sõda Ukraina põllumajandustoodangut ja eksporti.

Eestit esindab peaminister Kaja Kallas

Šveits on kutsunud kohale üle 160 delegatsiooni. Nende hulka kuuluvad G7, G20, Euroopa Liit, paljud teised riigid üle kogu maailma, kolm rahvusvahelist organisatsiooni (ÜRO, OSCE ja Euroopa Nõukogu) ning kaks usuringkondade esindajat (Vatikan ja Konstantinoopoli oikumeeniline patriarhaat).

Osalejate hulgas on mitukümmend riigi- ja valitsusjuhti, sealhulgas Prantsusmaa president Emmanuel Macron, Poola president Andrzej Duda, Jaapani peaminister Fumio Kishida, Suurbritannia peaminister Rishi Sunak, Saksamaa kantsler Olaf Scholz ja Kanada peaminister Justin Trudeau. Delfi andmeil esindab konverentsil Eestit peaminister Kaja Kallas.

Avalikult on teatanud oma kavatsusest konverentsil osaleda Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu, India, Ameerika Ühendriigid, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Kanada, Hispaania, Poola, Moldova, Iirimaa, Island, Austria, Tšehhi, Soome, Läti, Rootsi, Horvaatia, Singapur, Luksemburg ja Roheneemesaared. 90 osalevast riigist on ligikaudu pooled Euroopast ja teine pool mujalt maailmast.

90 osalevast riigist on ligikaudu pooled Euroopast ja teine pool mujalt maailmast.

Euractivi teatel peaks India, kes aitas Venemaal majandussanktsioonidega toime tulla, saatma oma delegatsiooni. Türgit ja Ungarit, kes hoiavad sarnaselt tihedaid sidemeid Moskvaga, esindavad nende välisministrid.

Kuid osalejate nimekirjas on märkimisväärseid puudujaid, sealhulgas USA presidendi Joe Bideniga, kes naaseb Itaalias toimunud G7 kohtumiselt kodumaale, et korraldada presidendivalimiste kampaania tarbeks rahakogumisüritust.

Neljapäeval allkirjastasid Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ja Biden G7 kohtumisel USA-Ukraina kaitselepingu ja andsid ühise pressikonverentsi. Harris osaleb konverentsil ainult esimesel päeval ja pühapäeval esindab USA-d Bideni riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan.

Venemaa on teatanud, et nemad rahukõnelustel osaleda ei kavatse, ehkki võõrustajate sõnul oleks seda kaalutud. „Oleme alati olnud Venemaa konverentsile kutsumisele avatud, kuid Moskva on korduvalt selgeks teinud, et neil ei ole huvi osaleda,“ ütles Šveitsi välisminister Ignazio Cassis pressikonverentsil. Venemaa kutsumist ei pooldanud ka Ukraina, kes nõudis, et osaleksid ainult need riigid, kes austavad rahvusvahelise õiguse alusel Ukraina õigust eksisteerida. Hiina välisministeerium teatas, et Hiina ei osale rahukõnelustel, sest nende kriteerium oli, et mõlemad, Ukraina ja Venemaa, peavad olema rahukõnelustel kohal.

Oleme alati olnud Venemaa konverentsile kutsumisele avatud.

Ignazio Cassis, Šveitsi välisminister

Teisipäeva hilisõhtul ajakirjanikega vesteldes ütles Zelenskõi presidendi kantselei ülem Andri Jermak, et Ukraina ja teised osalejad valmistavad ette ühist plaani. „Otsime teisel tippkohtumisel võimalust kutsuda Venemaa esindaja ja koos seda ühist plaani esitleda,“ ütles Jermak. Küsimusele, mis teeks Bürgenstockis toimuva tippkohtumise edukaks, vastas Jermak: „Me arvame, et see on juba edukas, sest osaleb suur hulk riike.“

„Ma ei usu, et keegi on eriti pettunud, kui sellest kohtumisest ei sünni uut rahuplaani ega isegi mingisugust kokkulepet, mis peataks lahinguväljal vaenutegevuse,“ lausus Genfi julgeolekuekspert Keith Krause AP-le. „Kuid nagu varasemad sõjad, sealhulgas II maailmasõda, on näidanud, algavad arutelud rahu sõlmimise üle ammu enne, kui lahingud lahinguväljal peatuvad.“

Julgeoleku tagavad kuni 4000 sõdurit

Konverentsi turvalisuse eest vastutab kohalik politsei. Šveitsi armee saadab julgeolekut tagama kuni 4000 sõdurit.

Riik on Ukraina rahukonverentsi eel kogenud järjest suuremat hulka küberrünnakuid, ütles Šveitsi president Viola Amherd, kes täpsemaid üksikasju ei avaldanud.

Amherd lisas, et ametivõimud valmistuvad lähipäevil mitmesugusteks ohuolukordadeks. Konverentsi puudutavate valeuudiste suure hulga kohta ütles ta, et valitsus ja ametivõimud annavad valeuudiste vastu võitlemiseks õiget, faktidel põhinevat ja avatud teavet.