Riho Terras: kaitseminister peaks tagasi astuma, ta on usalduse kaotanud

Endine kaitseväe juhataja Riho Terras (Isamaa) ütles, et kaitseminister Hanno Pevkuri hämamine seoses 1,6 miljardi euro lisavajadusega laskemoona hankimiseks on võtnud tänaseks sellise mõõtme, et tal tuleks tõsiselt kaaluda tema enda erakonnakaaslas(t)e soovitust tagasiastumiseks ja seejärel avaldus Stenbocki majja viia.

„Nii nagu kirjutas nädalavahetusel Delfi, oli kaitseminister 1,6-miljardilisest puudujäägist laskemoonavarudes teadlik alates eelmise aasta aprillist ehk siis enam kui aasta. Eelmise aasta juulis võttis Eesti endale NATO Vilniuse tippkohtumisel kohustuse varuda laskemoona vastavalt kokkulepitud miinimumvajadusele ning see 1,6 miljardit eurot ongi miinimumvajadus, mida kaitsevägi ja kaitseministeerium on ministrile juba eelmisel aastal esitlenud,“ sõnas Terras.

Terrase sõnul tekib küsimus, et kui Pevkur väidab, et tema sai pädevad arvutused kaitseväe juhatajalt kätte alles 1. juunil sel aastal, siis mida tegi minister ajavahemikul eelmise aasta juulist, mil Vilniuses kokkulepe sõlmiti, kuni tänaseni.

„Ministril on olemas õigus ja suisa kohustus kaitseväe juhatajalt küsida sõjalist nõuannet ning mul ei ole mingit kahtlust, et tegelikult oli see sõjaline nõuanne koos vajalike arvutustega juba varem olemas. Vähemalt sellisel tasemel, et seda viia peaministrini ja valitsuskabinetini. Põhjuseid ja ajendeid, miks Hanno Pevkur on 1,6 miljardi küsimust valitsusest eemal hoidnud, peab ta selgitama ise, sest pead pole enam võimalik liiva alla peita,“ lisas Terras.

„Piltlikult öeldes, teab kogu küla juba pikka aega, kui palju lisavahendeid on meil laskemoona hankimiseks tarvis, samal ajal etendavad kaitseminister ja peaminister mingit kentsakat pimesikumängu, mängides solvunuid ja veeretades vastutust teistele,“ märkis Terras.

Terras lisas, et kaitseminister on oma valdkonna poliitiline juht, kellelt tuleb antud julgeolekuolukorras nõuda initsiatiivi ja juhtimist. „Ta pole seda näidanud ja seetõttu on ta usalduse kaotanud. Pevkurile meeldib rääkida sellest, kuidas ja kui palju on tema ametisoleku ajal riigikaitsesse raha juurde tulnud. Kuid seegi sõnum on kaotanud oma tõsiseltvõetavuse – riigikaitse arengukavas ettenähtud võimeid ja tegevusi kärbitakse 400 miljoni väärtuses,“ ütles Terras.

Delfi kirjutas eile, kuidas kaitseminister Hanno Pevkur sai juba eelmise aasta aprillis teadlikuks asjaolust, et Eestil on NATO kaitseplaanide järgse laskemoonavarude miinimumnõude täitmisest puudu 1,6 miljardit eurot.

„Mina saan lähtuda kaitseväe juhataja saadetust. Ja need arvutused, mille alusel on võimalik edasisi arutelusid pidada ka valitsuses, saabusid 1. juunil,“ vastas minister Delfi küsimusele, et miks teema alles nüüd valitsusse jõuab, kui vajadus oli teada juba mullu aprillis. Täiendavale küsimusele, miks minister kaitseväe juhatajalt arvutusi varem ei nõudnud, Pevkur ei vastanud.

Pevkur lisas, et NATO kaitseplaanid ja lisamoona vajadus pole sajaprotsendiliselt kattuvad. „Mis puudutab NATO kaitseplaane, siis seos 1,6 miljardi lisamoona vajaduse ja plaanide vahel ei ole üks-ühene,“ rääkis ta. „Liitlased vaatavad plaane koos ja ka plaanide rakendatavust koos.“