Šveitsi president Viola Amherd, Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, Tšiili president Gabriel Boric Font, Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ja Kanada peaminister Justin Trudeau kohtumise lõpus
FOTO: ALESSANDRO DELLA VALLE / POOL| EPA
Ukraina territoriaalsele terviklikkusele avaldasid toetust ka Serbia ja Katar. Hulk olulisi riike tuli küll kohale, ent nentis, et ilma Venemaata nad selliseid deklaratsioone tegema ei hakka.
Kas rahukongressil oli ka mingi tulemus?
Šveits võõrustas laupäeval ja pühapäeval 92 riigi kõrgetasemelisi delegatsioone, kes arutasid, millistele tingimustele peaks toetuma tulevane Ukraina rahuleping. Rahukõnelusi siin ei peetud, sest Venemaa polnud kutsutute seas. Selle asemel esitas Venemaa president Vladimir Putin reedel Ukrainale territoriaalseid nõudmisi, mis sisaldasid ka okupeerimata alade loovutamist. Rahukonverentsi lõppdeklaratsioonis lükati omakorda need nõudmised tagasi ja kuulutati toetust Ukraina suveräänsusele. Kokkuvõttes leidis lääne seisukoht mujal maailmas toetajaid, aga sellele ei kirjutanud alla isegi kõik osalenud riigid, rääkimata mitteosalenud Hiinast ja teistest Venemaa toetajatest.