Kui palju reservväelasi teil hetkel töötab?

Hetkel peaks Linnateatris töötama kuus reservväelast.

Kuidas sündis otsus nende osalemist õppustel toetada ja mida see teile tähendab?

Organisatsioonis on see olnud meie jaoks suhteliselt loomulik asjade käik. Ei ole olnud arutelu, et kas või kuidas seda peaks tegema. Pigem oleme töökorralduslikult vaadanud, et kõigil, kel vaja, õppustel käidud saaks. Samuti oleme õppuste ajal püüdnud säilitada töötaja palga.

Mida on see tähendanud töökorraldusele?

Linnateater on suur organisatsioon. Õnneks oleme suutnud niimoodi sättida. Keerulisem on kindlasti, kui on prooviperiood, aga erinevad osakonnad on praegu suutnud sellega hakkama saada.

Mida võidupüha teie jaoks tähendab? Milline see aeg on, kus praegu hakkama peame saama, ja kas arvestades kõige sellega, mis maailmas hetkel toimub, pole meie olukord võrdlemisi hea?

Võidupüha tuletab eelkõige meelde, et eestlased on olnud tugev rahvas ja rahvus. Me oleme suutnud oma riiki kaitsta. Samamoodi tuletab võidupüha tähistamine kõigile meelde, et vabadus ei ole midagi iseenesestmõistetavat. Selle eest tuleb võidelda, sellega iga päev vaeva näha. Ma ei mõtle ainult relv käes kaitseväes, vaid ka inimestena. Võidupüha on see ühine väärtusruum, mida ta meile meelde tuletab.

Samamoodi näitab võidupüha ka seda, et meil on kaitsevõime ja kaitsetahe olemas. Ma arvan, et see on ülioluline – eriti sellises maailmas, kus me täna elame. Minu jaoks on sõda kestnud palju kauem, kui 2022. aastal täiemahuline pealetung algas.

Me inimestena ei tohi harjuda ega leppida sellega, et sõda on loomulik osa meie tänapäeva maailmast.

Meie ülesanne ühiskonna ja ka teatrina on erineval moel aidata nii palju kui võimalik Ukrainat, kes täna sõjas on. Me inimestena ei tohi harjuda ega leppida sellega, et sõda on loomulik osa meie tänapäeva maailmast.

Miks on ajateenistus oluline?

Nii inimese kui ka organisatsioonina on Eestis turvaline tegutseda, meie kaitsevõime on väga heal tasemel. Mulle meeldib, et Eesti on targalt talitanud ja meil on ajateenistus. Olen isegi kohustusliku kaitseväeteenistuse läbinud. On ülioluline, et meil oleks võimalikult palju inimesi, kes on saanud vähemalt baasväljaõppe, kuidas sõjaolukorras käituda.

Kõik ei pea relva haarama, aga mingid oskused peavad olema, lisaks veel, kuidas ühiskonnana ellu jääda, ja ka siin on kaitseväel tegelikult suur roll. Üks asi on baasoskused, aga kaitsevägi on ka koht, mis erineva tausta ja haridustasemega inimesed kokku toob ja tegelikult ka ühiskonda tugevamaks teeb.

Linnateatri reservväelased: kui pere- ja tööasjad korras, andke ainult moona!

Linnateatri reservväelased näitleja reamees Tõnn Lamp ja lavameister kapral Ronald Vimberg ütlevad, et kui kodus ja tööl õppekogunemiste ajaks asjad sätitud, siis motiveerib õppustele minema see, kui korralikult moona antakse.

Millistel õppekogunemistel olete viimasel ajal osalenud?

Tõnn: Viimati osalesin Kevadtormil sel aastal.

Ronald: Mina olen osa võtnud nooremallohvitseri kursusest.

Mida see teile tähendab nii elukorralduslikult kui ka endale kui reservväelasele?

Tõnn: Suurõppusel osalemine on mõnevõrra keerulisem elukorralduslikult, lisaks tuleb tööandjaga kuupäevad läbi rääkida. Sel aastal läks mul väga hästi, aga tuleb mõelda muidugi selle peale, kuidas pere hakkama saab, kui sind ei ole. See on teinekord keeruline.

Ronald: Toetan oma kaaslase juttu. Kui tagala on piisavalt hea, siis ei ole muret käia kuskil. Ja töökohal ei ole siiamaani ühtegi probleemi ega tõrget õppusele minekuga tekkinud.

Mis mõjutab teie jaoks osalemist kõige rohkem?

Ronald: Moona rohkus. Kui öeldakse, et on väga palju moona ja tuleb aktiivne nädalavahetus, siis see motiveerib kõige rohkem.

Tõnn: Ikkagi tegelikult töögraafik ja et on võimalik käia. Kui on tööalaselt vähegi võimalust minna, siis ma alati lähen. Pigem on see, et mõnikord lihtsalt ei õnnestu. Näiteks ühe kursuse ajal, kuhu ma plaanisin minna ja millest osa võtta, olid esimesed neli õppenädalavahetust kõikidel õhtutel etendused.

Jaga
Kommentaarid