Esmaspäevase tippkohtumise algul oodati Euroopa Liidu riigipeadelt ja valitsusjuhtidelt kiiret poliitilist kokkulepet kõrgete ametikohtade jagamise teemal ning ametis oleva Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni määramist teiseks ametiajaks.

Eile see aga ei õnnestunud, ehkki viimastel päevadel kinnitasid kokkuleppele jõudmist nii Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Saksamaa kantsler Olaf Scholz. Ka ametist lahkuv Hollandi peaminister Mark Rutte ütles Euractivile, et von der Leyenil peaks olema väga hea võimalus ning ametikohtade jaotuse teemal üksmeel kasvab.

Varem eri allikatest pärineva info järgi oleks pidanud valitsusjuhid kokku leppima paketis, millega Euroopa Komisjoni juhina jätkanuks praegune president, Euroopa Rahvaparteid esindav Ursula von der Leyen, Euroopa Ülemkogu alaliseks eesistujaks saanuks Portugali sotsialistist ekspeaminister António Costa, Euroopa Liidu välispoliitika kõrgeks esindajaks Eesti peaminister Kaja Kallas ja Euroopa Parlamendi eesotsas jätkanuks praegune esimees Roberta Metsola.

Euractivi teatel tekkis paketilepingu puhul kiiresti üksmeel, kuid paljud ELi juhid ja diplomaadid märkisid, et Costa ametikohale nimetamise kohta on endiselt küsimusi.

Euroopa Ülemkogu president Charles Micheli esmaspäeva hilisõhtune sõnum meediale oli, et praegu kokkulepet ei saavutata. „See oli hea vestlus, see läheb õiges suunas, kuid täna õhtul ei ole praeguses etapis kokkulepet.“

Micheli sõnul on vaja kokku leppida meeskonnas ja programmis. „Erakonnad (...) tegid ettepanekuid ja meil on lähipäevil võimalus edasi töötada ja ette valmistada otsuseid, mida peame tegema.“ Kuigi ta ettepanekuid täpsemalt ei täpsustanud, ütlesid aruteludega kursis olevad inimesed Euractivile, et ehkki konkreetseid ametisse nimetamisi või nimesid ei üritatud blokeerida, palusid ELi juhid kandidaatidel esitada üksikasjalikumad plaanid selle kohta, mida nad oma potentsiaalses rollis ette võtaksid.

Politicoga anonüümselt suhelnud diplomaat ütles, et läbirääkijad leppisid kokku kolmes nimes, kuid juhid jätkavad arutelusid hiljem, arvatavasti järgmisel kohtumisel 27.–28. juunil.

Eile õhtul kirjutas Politico, et üks põhjus, miks kõnelused venima hakkasid, oli EPP soov oma valimisvõidu ja kohtade arvu suurenemise tuules Euroopa Ülemkogu presidenditool „pooleks“ teha. Sel juhul saaks sotsid selle vaid kaheks ja pooleks aastaks, EPP esindaja teeniks sama kaua. On väga kaheldav, kas sotsiaaldemokraadid sellega lepiks, kuigi ka Euroopa Parlamendi presidendi positsiooni peab Roberta Metsola (EPP) tõenäoliselt veel kaks ja pool aastat, kuni mõni sots ta parlamendi mandaadi teiseks pooleks välja vahetab.

Delfi kirjutas, et Kallasele vabaneb tee saada Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgeks esindajaks. Delfile teadaolevalt on Kallase nimetamisega päri ELi suurimad riigid Saksamaa ja Prantsusmaa. See peaks Josep Borrelli järglaseks saamisel määrav olema.