Kilp rõhutas, et EKRE-le klooni loomine ei toimiks. „Hetkel on nii, et nende maailmavaade pole muutunud, küsimus on vaid erakonna juhtimises ja põhimõtete väljendamise stiilis,“ rääkis ta. „Järgmise pandeemia ajal oleks ERK täpselt samamoodi vaktsineerimise vastu, aga kui EKRE nimetab seda sundvaktsineerimiseks, siis nemad kasutaksid mingit pehmemat eufemismi,“ selgitas Kilp, et hetkel paistab uus erakond EKRE viisakama tõlgina.

EKRE-st vabatahtlikult ja sunniviisiliselt välja astunud inimesed on korduvalt kritiseerinud erakonna robustset käitumist ja väljendusviisi. „On arusaadav, et nemad EKRE kombel rusikatega vastu riigikogu laudu taguma ei hakka, kuid räige stiil on andnud EKRE-le selle identiteedi ja toetuse,“ leidis Kilp. Tal on enda sõnul raske uskuda, et leidub inimesi, kes tahaksid EKRE vaateid ilma erakonnale iseloomuliku jämeduseta. „Need inimesed on juba Isamaa valijad,“ lisas ta.

Kilbi sõnul on ERK seni rõhutanud, et Isamaa ja EKRE vahel on mingi rahvuskonservatismi nišš täitmata. Samas on tema hinnangul raske ette kujutada, mida uut ütleks ERK näiteks abordi või abieluvõrdsuse kohta. „Hetkel on neil üsna võimatu missioon,“ nentis Kilp. Ta selgitas, et praegu ei väljenda ERK rahulolematust ühiskonnaga, vaid EKRE juhtkonnaga ning sellistele alustele on raske erakonda luua.

Kilbi hinnangul peaks uus partei rahulikult ühiskonna ootuseid kaardistama ning inimesi kaasama. Ta märkis, et kui ERK ei kiirusta ja rahulikult oma valijaskonda ja kuvandit kujundab, võib neil kohalikel valimistel isegi hästi minna. „Nad võiksid üle Eesti mõttetalgud korraldada, kus hoomavad, millised inimesed nendega kaasa tuleks ning moodustada siis oma näo ja sõnumitega erakonna,“ pakkus Kilp. „Aga üldiselt on ERK-i vaated ja isegi esialgne nimi koopia EKRE-st, ja see kindlasti ei tööta,“ kordas ta.