Stoltenberg rõhutas kohtumisel USA presidendi Joe Bideniga Valges Majas, et liitlased on pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse suurendanud oma sõjalisi kulutusi, vahendab Reuters.

„Kogu Euroopas ja Kanadas suurendavad NATO liitlased sel aastal kaitsekulutusi 18%, mis on aastakümnete suurim kasv ning 23 liitlast kulutavad sel aastal kaitsele 2% SKTst või rohkem,“ ütles ta.

Stoltenberg mainis, et kui NATO liidrid seadsid 2014. aasta tippkohtumisel eesmärgi kulutada kaitsele 2% SKTst, täitsid seda vaid kolm liikmesriiki – USA, Kreeka ja Suurbritannia. Tol ajal kuulus NATO-sse 28 riiki, praegu on liidus 32 liiget.

Sõjalise alliansi juht nentis, et NATO liikmesriikide kaitsekulutuste suurendamise tendents sai alguse sellest, kui Venemaa hõivas Ukraina Krimmi poolsaare 2014. aastal.

NATO peasekretär Stoltenberg viibis Washingtonis, et valmistuda järgmisel kuul toimuvaks NATO tippkohtumiseks. Kaitsekulutused on tippkohtumise peamiseks teemaks ja sellele järgneb Venemaa sõda Ukraina vastu, ütles Stoltenberg.

NATO liikmete kaitsekulused on viimastel aastatel muutunud väga põletavaks teemaks, eriti kuna USA endine president Donald Trump on süüdistanud Euroopa riike liiga väikestes kulutustes, kuid sellest olenemata USA kaitsele lootmises.

Selle aasta alguses vihjas Trump, et kui tema peaks saama teise ametiaja USA presidendina, siis ta ei kavatse kaitsta NATO liikmesriike, kes ei täida kaitsekulutuste piirmäära.