Putin ja Kim leppisid kokku vastastikuses sõjalises abistamises ja ülemaailmse rahu kaitses

Kolmapäeval Venemaa ja Põhja-Korea vahel sõlmitud kokkulepe kohustab mõlemat riiki sõja korral teisele viivitamatult abi pakkuma, teatas KCNA.

Eile Põhja-Koreas käinud Vladimir Putin allkirjastas sealse ametivennaga kahepoolsete suhete arendamiseks koostöölepingu, mis hõlmas ka julgeolekut. Neljapäeval avaldas Põhja-Korea riigimeedia, et lepingu neljas artikkel paneb paika vastastikuse abistamise. Nimelt näeb see ette, et kui ühte riiki tungitakse sisse või seda „sunnitakse sõjaseisukorda“, peab teine viivitamatult kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid kasutama sõjalise ja muud laadi abi andmiseks.

Vaata videot momentidest riigipeade kohtumiselt:

Associated Pressi teatel sõnas Kim pärast kohtumist, et kahe riigi vahel on „tuline sõprus“, ja lisas, et kokkulepe on nende kõige tugevam leping, mis asetab suhte liidu tasemele. Ta lubas täielikku toetust Venemaa sõjale Ukrainas. Putin nimetas seda läbimurdedokumendiks, mis peegeldab ühiseid soove viia suhted kõrgemale tasemele.

KCNA teatel on lepingus kirjas, et Pyongyang ja Moskva ei tohi sõlmida lepinguid kolmandate pooltega, kui need riivavad teise „tuumhuve“, ega tohi osaleda neid huve ohustavates tegevustes.

Lisaks nõudvat leping riikidelt samme, et valmistada ette ühiseid meetmeid oma kaitsevõime tugevdamiseks. Selle sammu eesmärk olevat ennetada sõda ning kaitsta piirkondlikku ja ülemaailmset rahu ja julgeolekut. Sammude olemuse sisu ei täpsustatud.

Veel kutsub leping üles tegema aktiivset koostööd, et luua „õiglane ja mitmepoolne uus maailmakord“.

Kimi ja Putini kokkulepe hõlmab veel kaubandust, investeeringuid ning kultuuri- ja humanitaarsidemeid. Välisvaatlejate sõnul võib see tähistada kahe riigi sidemete tugevnemist.

Korea Rahvusliku Ühenduse Instituudi teadur Cho Han-bum ütles Reutersile, et see leping on Venemaale suur võit, mis loob õigusliku raamistiku Põhja-Korea toetusele Ukraina sõjas. Kokkuleppe sõnastus jätab Moskvale võimaluse soovi korral vältida Põhja-Korea abistamist piirikokkupõrgetes ja muudes tulevastes kokkupõrgetes.

Venemaa ja Põhja-Korea seisavad silmitsi kasvava rahvusvahelise isolatsiooniga ning USA ja nende Aasia liitlased on üha enam mures Venemaa kasvava toetusega Põhja-Koreale, mis on ainus riik, kes on sel sajandil tuumarelva katsetanud.

Vastutasuks Venemaale saadetud relvadele pakuvad venelased Põhja-Koreale kõrgtehnoloogilisi seadmeid, mille abil tuumaprogrammi arendada. Kim on muutnud tuumaenergia arendamise riiklikuks prioriteediks. Tõenäoliselt suurendab ta tootmist tasemeni, mis võimaldaks Põhja-Koreal müüa pomme ja tuumamaterjale teistele riikidele, sõnas Californias asuva globaalse poliitika mõttekoja Rand vanemkaitseteadur Bruce Bennett.

1961. aastal sõlmisid Põhja-Korea ja Nõukogude Liit lepingu, mis tingis ekspertide sõnul vajaduse Moskva sõjalise sekkumise järele, kui Põhja-Koread rünnataks. Leping tühistati pärast NSV Liidu lagunemist ja asendati 2000. aastal sellisega, mis pakkus nõrgemaid julgeolekutagatisi.