Varasemalt olid Ungari ja Slovakkia vastu Rutte kandidatuurile, kuid teisipäeval loobusid nad oma vastuseisust ja avaldasid talle toetust.

Täna kinnitas oma toetust Ruttele ka Rumeenia, kui president Klaus Iohannis loobus oma kandidatuurist NATO kõrgeimale ametikohale. Selle sammuga kindlustati, et Rutte saab Jens Stoltenbergi mantlipärijaks, vahendab Politico.

Rutte taotlus NATO tippametikohale on olnud pikk. Ta on selle nimel kampaaniat teinud alates eelmise aasta novembrist.

Rutte võtab NATO juhtimise üle kriitilisel ajal. Tema ametiaeg algab 2. oktoobril, umbes kuu aega enne USA valimisi, mis kujundab sõjalise liidu saatust. Teist ametiaega taotlev Donald Trump on lubanud jääda NATOsse, kuid ähvardas tagasivalimise korral kärpida USA abi Ukrainale.

Vaatlejad tunnustavad Ruttet selle eest, et ta suudab sõlmida tehinguid erineva taustaga poliitikutega, pälvides kiidusõnu isegi Trumpilt.

Ruttet on kritiseeritud selle eest, et ta ei olnud piisavalt aktiivne Ida-Euroopa riikide toetuse otsimisel. Samuti ei suutnud 14 aastat Hollandi peaministrina töötanud Rutte viia riigi kaitsekulutusi NATO eesmärgini ehk 2%-ni SKT-st. Sõjalise liidu viimaste andmete kohaselt peaks Holland eesmärgi täitma sel aastal.