Sel nädalal kiitsid kõik 32 NATO liiget heaks Rutte kandidatuuri NATO peasekretäri kohale. Varasemalt olid Ungari ja Slovakkia vastu Rutte kandidatuurile, kuid teisipäeval loobusid nad oma vastuseisust ja avaldasid talle toetust. Neljapäeval kinnitas oma toetust Ruttele ka Rumeenia, kui president Klaus Iohannis loobus oma kandidatuurist NATO kõrgeimale ametikohale. Selle sammuga kindlustati, et Rutte saab Jens Stoltenbergi mantlipärijaks, vahendab Politico.

Rutte ise ütles, et kuigi tal esialgu puudus plaan sellele ametikohale kandideerida, mõtles ta eelmisel suvel selles osas ringi. „Selle kõige taustal, mis praegu Ukrainas toimub ja ebastabiilsusega maailmas,“ põhjendas ta, lisades, et mitmed inimesed pidasid teda sellele kohale sobivaks ja see suurendas kindlust kandideerimiseks.

Mis on peamised väljakutsed uuele peasekretärile? Ukraina sõja kõrval on selleks Euroopa riikide kaitsekulutuste kasvatamine. „Õnneks oleme enamikes riikides praegu 2% juures. Aga selle maailmaga, nende ohtudega, mis eksisteerivad, on meil kitsas käes.“

Ruttet on tunnustatud selle eest, et ta suudab sõlmida tehinguid erineva taustaga poliitikutega, pälvides kiidusõnu isegi Trumpilt. Samas on teda kritiseeritud selle eest, et ta ei olnud piisavalt aktiivne Ida-Euroopa riikide toetuse otsimisel. Samuti ei suutnud ligi 14 aastat Hollandi peaministrina töötanud Rutte viia riigi kaitsekulutusi NATO eesmärgini ehk 2%-ni SKT-st. Sõjalise liidu viimaste andmete kohaselt peaks Holland eesmärgi täitma sel aastal.