WikiLeaksi asutaja pääses vangistusest ja lendab koduriiki

Julian Assange on vabastatud Briti vanglast, teatas tema asutatud organisatsioon WikiLeaks, kes avaldas sotsiaalmeedias video, kus ta esmaspäeva õhtul Londonis Stanstedi lennujaamas Suurbritanniast väljunud lennule läheb.

Teade Assange’i vabastamisest tuli vahetult pärast seda, kui ilmus uudis, et ta tunnistab sel nädalal end süüdi USA spionaažiseaduse rikkumises, mis võimaldaks tal naasta koju Austraaliasse.

USA prokurörid teatasid kohtupaberites, et 52-aastane Assange on nõustunud tunnistama end süüdi ühes kriminaalasjas, milleks on USA Põhja-Mariaani ringkonnakohtus esitatud dokumentide hankimine ja avalikustamine salastatud USA riigikaitsedokumentide kohta.

Assange’i kohtuotsuse kuulamine toimub Põhja-Mariaanide saarel Saipanil kolmapäeval kell 9.00 kohaliku aja järgi. Vastavalt kokkuleppele, mille peab heaks kiitma kohtunik, antakse talle tõenäoliselt juba kantud viis aastat, kuid uut vanglakaristust ei tule.

Põhja-Mariaanide ringkonnakohtu föderaalkohtunikule saadetud kirjas ütles justiitsministeeriumi kõrgem ametnik, et ta saadetakse Saipanile selle „läheduse tõttu süüdistatava kodakondsusriigile“. Ametnik lisas, et pärast kohtuotsuse kuulamise lõpetamist pidi Assange reisima edasi Austraaliasse.

WikiLeaks teatas X-is, et Assange lahkus esmaspäeva hommikul Belmarshi vanglast pärast 1901 päeva vangistust. Organisatsiooni sõnul oli ta veetnud selle aja „2x3 meetri suuruses kambris, kus ta oli 23 tundi päevas isoleeritud“.

Assange pidi taas kokku saama oma abikaasa Stellaga, kes kinnitas X-is, et „Julian on vaba!“.

WikiLeaks avaldas 2010. aastal sadu tuhandeid salastatud USA sõjaväe dokumente Washingtoni sõdade kohta Afganistanis ja Iraagis ning hulgaliselt diplomaatilisi dokumente.

Austraalia valitsuse pressiesindaja ei kinnitanud ega eitanud süüdimõistmist, kuid ütles, et Canberra on kohtumenetlusest teadlik, lisades: „Assange’i juhtum on liiga kaua veninud ja tema jätkuvast vangistamisest ei ole midagi kasu.“

Tunnistuskokkulepe sõlmiti mitu kuud pärast seda, kui USA president Joe Biden ütles, et kaalub Austraalia taotlust loobuda Assange’i süüdistuse esitamisest.

Assange’ile esitati süüdistus endise presidendi Donald Trumpi administratsiooni ajal seoses WikiLeaks’i salajaste USA dokumentide massilise avaldamisega, mille lekitas USA endine sõjaväeluure analüütik Chelsea Manning, keda samuti süüdistati spionaažiseaduse alusel.

Enam kui 700 000 dokumendi hulgas olid diplomaatilised telegrammid ja lahingukirjeldused, näiteks 2007. aasta video USA Apache’i helikopteri tulistamisest Iraagis kahtlustatavate mässuliste pihta, mille käigus hukkus üle kümne inimese, sealhulgas kaks Reutersi uudisteenuse töötajat. See video avaldati 2010. aastal.

Assange’i vastu esitatud süüdistused tekitasid pahameelt tema paljude ülemaailmsete toetajate seas, kes on pikka aega väitnud, et Assange’i kui WikiLeaksi väljaandja ei peaks WikiLeaks’i väljaandjat süüdistama, mida tavaliselt kasutatakse föderaalvalitsuse töötajate vastu, kes varastavad või lekitavad teavet.

Paljud ajakirjandusvabaduse pooldajad on väitnud, et Assange’i kriminaalvastutusele võtmine kujutab endast ohtu sõnavabadusele.

Kohtuistung toimub Põhja-Mariaanidel, kuna Assange ei soovi USA mandriossa reisida ja kohus asub Austraalia lähedal.

Assange arreteeriti esimest korda Suurbritannias 2010. aastal Euroopa vahistamismääruse alusel, kui Rootsi ametiasutused teatasid, et nad tahavad teda küsitleda seksuaalkuritegude süüdistuste tõttu, millest hiljem loobuti.

Ta põgenes Ecuadori saatkonda, kuhu ta jäi seitsmeks aastaks, et vältida väljaandmist Rootsile.

Ta lohistati 2019. aastal saatkonnast välja ja vangistati kautsjoni täitmata jätmise eest. Sellest ajast alates on ta olnud Londoni Belmarshi kõrgeima julgeolekuastmega vanglas, kust ta võitleb väljaandmise vastu USA-le.

Belmarshis viibides abiellus Assange oma elukaaslase Stellaga, kellega tal on kaks last, kui ta viibis Ecuadori saatkonnas.