EL annab Ukrainale Vene varade kulul esimest korda 1,4 miljardi eurot sõjalist abi

Euroopa Liidu välisministrid jõudsid esmaspäeval kokkuleppele esimeses väljamakses, mis tehakse Venemaa külmutatud varadelt kogunenud tulu arvelt.

Juuli lõpus laekub Euroopa Komisjoni arvele umbes 1,4 miljardit eurot, mis kulutatakse Ukrainale kiirkorras laskemoona ja õhukaitse ostmiseks. Välisministeerium toonitas, et Eestil oli külmutatud varade kasutuselevõtmisel kandev roll.

„See on õiglane otsus, sest nii saab Ukraina relvastust Venemaa enda riigivaralt teenitud kasumiga, mitte ainult Euroopa Liidu maksumaksja rahaga,“ ütles välisminister Margus Tsahkna pärast Luksemburgis toimunud kohtumist. „Raha läheb otsust ellu viivatele riikidele, kes saavad kohe osta Ukrainale hädavajalikku relvastust. See on kiirtee, et Ukraina saaks tagasi lüüa Venemaa igapäevased rünnakud ning kaitsta oma energiataristut ja inimesi.“

Laiem kokkulepe kasutada külmutatud varadelt teenitud tulu Ukraina toetamiseks sündis mai lõpus. Kokkuleppe kohaselt suunatakse 90% tulust Euroopa rahurahastusse Ukraina sõjaliseks abistamiseks. Ülejäänud 10% läheb Kiievi toetamiseks muul viisil. Varasemate teadete järgi peaks sellist raha kogunema kuni 3 miljardit eurot aastas.

13. juunil otsustasid G7 riigid anda Ukrainale ligikaudu 50 miljardi euro ulatuses laenu, kasutades selleks Venemaa külmutatud riigivaradelt saadavat tulu. Ka ELis käivad arutelud, kuidas edaspidi sellist tulu laenutagatisena kasutada. „G7 otsus on samm õiges suunas ning tähendab, et Venemaa varad jäävad külmutatuks, kuni Venemaa hüvitab Ukrainale tekitatud kahju,“ ütles Tsahkna.

Venemaa on praeguseks Ukrainas enam kui 400 miljardi euro suuruses kahju tekitanud. Tsahkna sõnul soovitab Eesti selle hüvitamiseks kasutama hakata ka Venemaa külmutatud riigivarasid, mitte ainult nende dividende.

Kohtumisel kehtestati ka 14. sanktsioonipakett Venemaa vastu, mis võtab esimest korda sihikule Vene gaasi ja selle vedamiseks kasutatud „varilaevastiku.“ Otsusega keelatakse Vene gaasi ümberlaadimine EL-i territooriumil.

ELi sanktsioonide nimekirja lisati ka 61 panka, muud ettevõtet, millest osa asub Hiinas, Türgis ja Araabia Ühendemiraatides. Sanktsiooninimekirja lisati umbes 50 Vene kodanikku, nende seas Vene laevastikku juhtiv admiral Aleksandr Moissejev ja Vene-Valgevene „ühendriigi“ riigisekretär Dmitri Mezentsev, aga ka Tšetšeemia liidri Ramzan Kadõrovi ema Aimani Kadõrova ning lauljad Polina Gagarina ja Šaman. Kadõrova sanktsioneerimise üheks põhjenduseks on osalus Ukrainast röövitud laste „ümberkasvatamisel“, samasugusel põhjusel on nimekirjas ka suvelaager Artek.