„Seaduse järgi ei maksustata mootorsõidukimaksuga füüsilisele isikule kuuluvat mootorsõidukit, mis on spetsiaalselt ümber ehitatud või kohandatud puuetega inimeste transpordiks või puuetega inimestele kasutamiseks. Samuti ei pea niisuguse sõiduki eest tasuma registreerimistasu. Kumbki vabastus ei laiene inimesele, kelle liikumispuue on sellist laadi, et ta ei vaja sõiduki ümber ehitamist või kohandamist,“ kirjutab president seadust tagasi lükkavas otsuses.

„Niisiis peaks seaduse järgi tasuma maksu ja registreerimistasu ka raske või sügava liikumispuudega inimene, keda eristab vabastatutest üksnes see, et ta saab kasutada muutmata sõidukit. Võrdse kohtlemise põhimõte nõuab, et sarnases olukorras olevaid inimesi koheldaks võrdselt,“ rõhutab president Karis.

Ka Eesti puuetega inimeste koda kinnitas, et kõigi liikumispuudega inimeste autot ei ole vaja ümber ehitada.

Riigipea sõnul ei ole arusaadav, miks pole maksuvabastuse puhul määrav mitte vajadus sõidukit kasutada, vaid see, kas sõidukit peab ümber ehitama või kohandama. Samuti ei nõustu ta valitsuse liikmete õigustusega, et kuigi maksuvabastus kehtib ainult ümber ehitatud ja kohandatud sõidukitele, kavandab valitsus puuetega inimeste toetuste üldisemat suurendamist.

„Isegi juhul, kui toetusi üldisemalt tõstetaks, ei kõrvaldaks see võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist. Ka siis oleks meelevaldne, kui sarnases olukorras olevatest inimestest antakse maksuvabastus ainult mõnedele. Vaevalt võiks vabastuseta jäänud sügava liikumispuudega inimesele mõjuda veenvana väide, et teda koheldakse küll halvemini ning selleks puudub mõistlik põhjendus, kuid see on lubatav, sest tema olukorda leevendab üldine toetus. Võrdne kohtlemine on iseseisev väärtus, mida põhiseadus kaitseb igaühe puhul, sõltumata tema majanduslikust olukorrast,“ kirjutab president Karis oma otsuses.

Kuna riigipea hinnangul on talle väljakuulutamiseks saadetud mootorsõidukimaksu seadus vastuolus põhiseadusega, peab ta vajalikuks, et riigikogu seda uuesti arutaks ja viiks selle kooskõlla põhiseadusega.