Mitmed allikad kinnitasid väljaandele, et komisjon tegeleb „uuenduslikke lahendusi“ sisaldavate plaanide viimistlemisega. Samas ei avaldatud, millal need ettepanekud esitatakse. „Me ei ole veel näinud komisjoni presidendi kirja,“ ütles Prantsusmaa presidendikantseleiga seotud allikas.

Ühtlasi on praegu ebaselge, kui palju raha komisjoni arvates on bloki kaitsetööstuse arendamiseks vaja. Prantsuse allika sõnul räägitakse „mingisugustest arvudest, näiteks 400 või 500 miljardist eurost.“

Sarnaseid numbreid kinnitas väljaandele ka EL-i diplomaat, kelle sõnul on järgmise kümnendi jooksul Euroopa ja Ukraina kaitsetööstuse suurendamiseks vaja üle 500 miljardi euro. Sellest 400 miljardit Euroopale ja 110 miljardit Ukraina jaoks. Siseturu volinik Thierry Bretoni sõnul on Euroopa tööstuse arendamiseks on vaja 100 miljardit eurot.

Samas näiteks on kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm öelnud, et konkurentsivõimelise kaitsetööstuse loomiseks ja Ukraina sõja võitmiseks oleks sellest sajas miljardist vaja viis-kuus korda rohkem raha.

Võimalike katteallikate üle on palju arutatud ja ühe variandina on välja pakutud ühine laen. Vastakaid arvamusi tekitanud ideed pole komisjoni ettepanekus oodata, kinnitas Euractivile üks anonüümseks jäänud ametnik. Teiste võimalike lahendustena on välja käidud rohkem ühistegevust ühishangeteks ja kaitsetööstuse siseturu tõkete kõrvaldamiseks. Samuti kaalutakse erakapitali kaasamist.

Üks EL-i diplomaat lisas, et enne rahastamisvõimaluste plaani esitamist tuleb komisjonil teha ka „nõuetekohane vajaduste hindamine“. Üheski varasemas kaitsetööstuse kavas, mille komisjon on pärast Ukraina sõja puhkemist esitanud, ei ole seda väidetavalt tehtud.