TAI: Eestis suri möödunud aastal narkootikumide üledoosi tõttu üle 100 inimese

Tervise arengu instituudi (TAI) 2023. aastal läbiviidud ja täna avaldatud täiskasvanud rahvastiku uimastite tarvitamise uuringust (TUKU) selgus, et vähemalt korra elus on mõnda narkootilist ainet tarvitanud 31% Eesti 16–64-aastastest elanikest, seitse protsenti vastajatest olid seda teinud viimasel aastal ja kolm protsenti viimasel kuul.

Narkootiliste ainete tarvitamine on enam levinud nooremate hulgas – 16−34-aastaste meeste ja 16−24-aastaste naiste hulgas. Kõige enam tarvitatavaks aineks on kanep, mille elu jooksul tarvitamine suurenes võrreldes 2018. aasta uuringuga 24 protsendilt 29 protsendile.

Lisaks kanepile on elu jooksul sagedamini tarvitatud amfetamiini, ecstasyt ja kokaiini. Kanepi ja kokaiini laia levikut kinnitavad ka viimastel aastatel TAI ja justiitsministeeriumi poolt tehtud reoveeuuringud. Mullu Tallinnas ja Tartus läbiviidud uuringu peamine murettekitav leid on kanepitoodete ja kokaiini üha suurenev tarvitamine.

„Järjest kasvavat huvi kanepi vastu võivad põhjustada Euroopas toimuvad debatid kanepi legaliseerimise üle ja mõnedes riikides ka kanepi seadusliku kättesaadavuse reguleerimine,“ selgitas TAI tervise ja heaolu keskuse juht Aljona Kurbatova. „Legaliseerimisarutelude kõrval ei tohi unustada, et kanepi puhul on siiski tegemist psühhoaktiivse ainega, mis mõjub igaühele erinevalt ja mille tarvitamine võib põhjustada või süvendada mitmeid füüsilise ja vaimse tervise probleeme ning tekitada sõltuvust.“

Kokaiin seab tervishoiusüsteemi surve alla

Viimastel aastatel on Euroopa riikides, sh Eestis probleeme valmistanud laialdaselt kättesaadav, väga kõrge kontsentratsiooniga kokaiin. Euroopa Narkomaania ja Narkootikumide Seirekeskuse andmetel konfiskeeriti 2022. aastal Euroopa liikmesriikides 323 tonni kokaiini. Kokaiin on kergesti sõltuvust tekitav uimasti, mille tarvitamise tagajärjel suureneb nii psühholoogiliste kui ka füsioloogiliste terviseprobleemide oht. Kokaiinisõltuvus seab juba praegu ja ka lähitulevikus Euroopa tervishoiusüsteemi aina tugevama surve alla. 2022. aastal narkomaaniaravile esmakordselt pöördujatest oli Euroopas 21% seotud kokaiini tarvitamisega.

„Situatsioon on tõsine ja narkootikumide tarvitamine, ennekõike noorte seas, nõuab tähelepanu ja sekkumist,“ märkis Kurbatova. „Siiski tuleb välja tuua, et paljude jaoks piirdubki tarvitamise kogemus ühe- või mõnekordse juhusliku tarvitamisega. Olukorras, kus näeme elanike üha suuremat kokkupuudet narkootikumidega, on väga tähtis tagada juurdepääs abile ning tugevdada pingutusi ennetuses.“

Täna, 26. juunil tähistatakse üle maailma narkootikumide vastu võitlemise päeva, mille eesmärk on juhtida tähelepanu narkootikumide tarvitamisele ja sellega seotud probleemidele ning mille teema ongi tänavu „Tõendid on selged – investeeri ennetusse“. Uimastiennetuse vajalikkus on aktuaalne ka Eestis, sest narkootikumidest tingitud suremus on viimastel aastatel teinud märgatava hüppe ning üha enam inimesi omavad kokkupuudet erinevate uimastitega.

Mida sagedasem on narkootiliste ainete tarvitamine, seda tõenäolisemalt kogevad inimesed erisuguseid probleeme, nagu näiteks vaimse tervise mured ja majanduslikud probleemid, probleemid suhetes lähedastega, aga ka tööl ja koolis. Halvimal juhul võib narkootikumide tarvitamine tuua kaasa üledoosi või üledoosist põhjustatud surma. TAI surmapõhjuste registri andmetel suri 2023. aastal narkootikumide üledoosi tõttu 113 Eesti elanikku, sh 86 meest ja 27 naist.

Ühiskondlikud kriisid ja pingeline majanduslik olukord võivad tuua kaasa tõusu narkootikumide tarvitamises. Vajadus nõustamis- ja raviteenuste järele on Eestis alates 2022. aastast kasvanud. Keeruline majanduslik olukord ei tohiks aga ohtu seada nõustamis- ja raviteenuste kättesaadavust, sest see suurendab pikas perspektiivis kulusid nii tervishoiu-, õigus-, korrakaitse- kui ka sotsiaalsüsteemis ning ohustab riigi siseturvalisust.

„Peame ühiskonnas rääkima narkootikumidest ja nende tarvitamisega kaasnevast tasakaalukalt ja kõiki osapooli arvestavalt. Tagajärgedega, sealhulgas karistusega hirmutamine, hukkamõistmine ning samas ka riskide pisendamine aitavad probleemil kasvada. Ennetustöös ja ka kahjude vähendamisel tuleb valida kulutõhusad meetmed, mille tulemuslikkus on tõendatud. Värsked uuringutulemused kinnitavad paraku taaskord, et senine karistuspoliitika ei ole olnud tulemuslik ning vajame põhimõttelisi muudatusi, et narkootikumidest tulenevaid kahjusid vähendada,“ kommenteeris Kurbatova.