Miks peaksid väikeettevõtete juhid kindlustuse peale mõtlema?

Väikeettevõtte jaoks peaks riskide tark juhtimine kindlustuse kaudu olema loomulik ärihügieen, mitte pidevalt edasi lükatav probleem. Sellel on mitu põhjust. Väikeettevõtted on finantsiliselt haavatavamad kui suured ja tugevad ettevõtted, mistõttu võivad isegi absurdsena näivad olukorrad põhjustada kahetsusväärsete sündmuste jada.

Mõelge, mida tähendaks väikeettevõttele näiteks saja tuhande euro suurune kahju, mis võib tekkida loodusõnnetuse, tulekahju või tööõnnetuse tagajärjel. Just seetõttu peaks väikese kapitaliga ettevõtte vara, vastutus- või ärikatkestuskindlustus olema sama loomulik kui auto liikluskindlustus. Aastas kulub paarsada eurot kindlustusele, mis kaitseb kümnetesse või sadadesse tuhandetesse ulatuvate kahjude vastu. Siin ei tohiks küsimus olla selles, kas kindlustada, vaid mida kindlustada, et tagada äritegevuse vastupidavus ja järjepidevus.

Mis on just need riskid, mille vastu peab konkreetne ettevõte kindlustama, sõltub väga otseselt ettevõtte vajadustest ja võimalustest riskidega toime tulla. Siinkohal soovitan alati kindlustusnõustajaga aru pidada, sest selline konsultatsioon ja riskihindamine ei maksa kliendile midagi, samas annab see väga väärtuslikku infot selle kohta, millises ulatuses on vaja end kaitsta, et mõni ootamatu õnnetus ei lööks kogu ettevõtet rivist välja. Lihtne meeldetuletus: ei aita sellest, et juhtkonna liikme kallis sõiduk on kindlustatud, kui samas on jäetud kindlustamata äritegevus, mis aitab selle sõiduki liisingumakseid tasuda. Kahjuks näeme ikka ja jälle, et kindlustatakse sõiduk, aga äri osas pole ettevõtja isegi võimalusi teadnud. Kindlasti on vaja ka sõiduk kindlustada, kuid ettevõtjal tasub ennekõike mõelda oma äri kindlustamisele.

Millele peab kindlustuslepingut sõlmides tähelepanu pöörama?

Kõige olulisem on enne kindlustamist hinnata, millised on ettevõtte ellujäämise tingimused ehk milleta tegevus katkeks või seiskuks. Millised seadmed ja tarvikud on kriitilise tähtsusega? Kas ruumid on renditud või enda omad? Kas ettevõtte territooriumil liigub kolmandaid isikuid ja milliste riskidega seetõttu kokku puututakse?

Meie soovitame klientidel lisada kindlustuspoliisi kõik ettevõttele olulised varad, samuti kindlustada planeeritud investeeringud. Kui pank või liisingufirma seda ei nõua, võib äsja soetatud vara kindlustamine ununeda. Näide ühest hiljutisest juhtumist: veterinaarkliinik kindlustas kogu kliinikus oleva varustuse. Kuna nad plaanisid lähitulevikus uusi seadmeid soetada, lisasid nad ka selle kindlustuslepingusse. Kindlustus aitaski kliinikul olulisi kahjusid vältida, kui terviseuuringu käigus lõhkus üks loom äsja ostetud mikroskoobi.

Kui ettevõttel on juba kindlustusleping olemas, siis tasub see regulaarselt üle vaadata. Kindlasti võiks tõsiselt hinnata loodusõnnetustest tulenevaid ohte, mis on viimastel aastatel märgatavalt sagenenud. Kahjuks oleme korduvalt näinud, kuidas rahe võib minutitega hävitada mitme sõiduki katused ja klaasid, muutes suure osa väikeettevõtte autopargist sõidukõlbmatuks. Samamoodi võib rahe tekitada palju kahju varale, päikeseparkidele ja hoonetele.

Lisaks on tarvis üle vaadata, kas kõik ettevõtte hooned on kindlustatud ja millist valdkonda kindlustuskaitse hõlmab. Kui olete alustanud toodete eksporti teistesse riikidesse, on mõistlik kindlustuskaitset laiendada.

Peale selle on oluline teada, et vara suhtes rakendatud turvameetmed ja kõikvõimalikud turvasüsteemid vähendavad kindlustusmakset. Ennetavad meetmed on kindlustusmaksete arvestamisel oluline komponent.

Mis on need asjad, mis kipuvad kindlustamisel kahe silma vahele jääma?

Oluline on mõista, et ühel või teisel põhjusel tekkinud kahjud võivad viia äri peatumiseni. Isegi kui hooned või seadmed taastatakse, siis tegevuse peatumisest tulenev äriseisak ei ole tavatingimuste puhul kaitse all. Seetõttu on mõistlik sõlmida ärikatkestuse kindlustus, mis kaitseb olukordade eest, kus ettevõte ei saa tegutseda. See on eriti oluline juhul, kui ettevõte vajab pidevat rahavoogu, sh võimalike remontide ajal.

Toon näite: väikest kinnisvara haldav ettevõte rentis ruume kolmandatele isikutele, juhtus õnnetus, ruumid ujutati üle ja remont kestis kaks kuud. Selle aja jooksul ei saanud üürnikud töötada ja nad keeldusid üüri maksmast. Kinnistu omanik oli kindlustanud ruumid varakindlustusega, seega talle hüvitati küll ruumide remondikulud, aga kuna ärikatkestuse kindlustust polnud, tuli omanikul endal katta üürnike nõudesumma ning remondiperioodi eest jäi tal üüritulu saamata.

Kui hästi orienteeruvad väikeettevõtjad meie kindlustustoodete turul?

Siiani on Eesti väikeettevõtja pigem kindlustanud sel juhul, kui seda on nõudnud laenu- või liisinguleping. Reeglina lõpetatakse pärast laenuperioodi lõppu ka kindlustamine. Samas näeme järjest rohkem ettevõtjaid, kes jätkavad kindlustamist ka juhul, kui laen või liising seda ei nõua. Meie kliima on muutunud keeruliseks ning tavapärased on rängad sajud ja tormid, millega võib kaasneda suur kahju ettevõtjale. Ka tulekahjud ei ole kuhugi kadunud. Need on muidugi ekstreemsemad juhud, aga alati võib töökohal juhtuda väiksemaid õnnetusi, kus kahjustatakse enda või kolmanda osapoole vara. Õnnetusi juhtub ka töötajatega. Paljud küll ei ole seda endale teadvustanud, aga tööõnnetuste järgsed ravikulud võivad olla väga suured. Kõigil neil juhtudel on hea, kui keegi ootamatult tekkinud olukordade puhul aitab.

Kuidas ma ettevõtjana tean, millist kindlustust ma võiksin vajada?

If Kindlustuse ärikliendi müügiüksuses töötab 30 inimest, kes kõik on valmis kliendi ettevõttega seotud riskid ära kaardistama ja sellest lähtuvalt parimaid lahendusi pakkuma. Me määrame igale ettevõttele kindlaks kontaktisikuks halduri, kes mõistab just konkreetset klienti ja tema äri ning on abiks igal võimalusel. Kindlustusseltsina toimimiseks vajame põhjalikke kindlustustingimusi, samas aitavad haldurid kindlustuskaitsed ülevaatlikult ja lihtsas keeles lahti selgitada, et kliendil oleks mugav selle põhjal otsuseid teha.

Jaga
Kommentaarid