69-aastane Pezeshkian kogus avavoorus 10,4 miljonit häält ja 58-aastane Jalili 9,4 miljonit häält. Valimisaktiivsus oli ajaloo madalaim ning jäi 40% juurde. Varem on kaht vooru läinud vaja vaid 2005. aasta presidendivalimistel ning ülejäänud kordadel on võitja selgunud avavoorus. Opositsioon kutsus üles valimisi boikottima, kuna ei pea neid ausaks.

Valimised toimusid erakorraliselt, kuna eelmine president Ebrahim Raisi hukkus mais kopteriõnnetuses.

Reformimeelsete vaadetega endine tervishoiuminister Pezeshkian on jäänud avaldustes ettevaatlikuks, kuid on varem kritiseerinud naiste õiguste kaitseks korraldatud meeleavalduste verist mahasurumist ning kahelnud Iraani tervishoiuministeeriumi pandeemiastatistika tõepärasuses. Ta on ka kutsunud konstruktiivsetele suhetele lääneriikidega, ent mitte Iisraeliga.

Jalili on endine tuumakõneluste pealäbirääkija, kes praegu istub Iraani riiklikus julgeolekunõukogus. Ta on heades suhetes riigi kõrgeima juhi ajatolla Ali Khameneiga ning on USA-ga tuumaleppe taastamise vastu. Ta üritas presidendiks kandideerida ka 2013. ja 2021. aastal. Iraani president on valitsusjuht, kuid allub otsustes eluaegse võimuga ajatollale.