Prantsuse valimiste avavoor tõotab edu paremäärele. Küsimus on, kes kandideerib lõpuks nende vastu

Prantsusmaal algas 30. juunil parlamendivalimiste avavoor, kus pannakse paika 7. juulil toimuva teise vooru jõujooned. Mõlemad opositsioonijõud lubavad võimule saades suuri kulutusi.

President Emmanuel Macroni poolt ellu kutsutud erakorralised valimistel prognoositakse tema juhitud valimisliidule kaotust. Küsitluste järgi on kõige suurem toetus Marine Le Peni ja Jordan Bardella parteil Rahvusliikumine. Nendega on valimisliidu sõlminud ka 62 endist vabariiklaste kandidaati eesotsas konservatiividest lahkulöönud parteijuhi Éric Ciottiga. Valimisliitu kuuluvad ka populist Éric Zemmouri parteist lahkulöönud Marion Maréchal le Peni mõttekaaslased. Küsitluste järgi on partei toetus umbes 36%.

Samuti on opositsioonis moodustatud vasakpoolne valimisliit NFP, kuhu kuuluvad peavoolu sotsialistid, kommunistid, rohelised ja Jean-Luc Mélenchoni juhitud populistid. Teiste seas otsustas kandideerida ka sotside ekspresident François Hollande. Küsitlused näitavad vasakliidule umbes 28% ja Macroni peaministrikandidaadi Stéphane Séjourné juhitud liberaalidele 20% suurust toetust. Lisaks toetab umbes 7% valijatest konservatiivseid vabariiklasi. Numbreid vaadates tuleb aga arvestada, et valimised on ringkonnapõhised ja teises voorus toimub taktikaline hääletamine.