Delfi Tartu nädala erisaates on külas Tartu ülikooli rektor Toomas Asser, keda usutlevad Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald ja Delfi loovjuht Ester Vaitmaa. Räägime Tartu rollist ja nähtavusest ning ei saa üle ega ümber sellistest teemadest, nagu hariduse ja selle rahastamise pikk plaan. Millalgi tuleb tõele näkku vaadata: millist haridust me siis endale lubada saame?
Kuula saadet!
Rektori sõnul polegi ehk nii väga vahet, kas Tartu on kultuuripealinn või mitte. „Ühte metafoori kasutades ütleksin, et Tartu on peaga linn. See tähendab seda, et Tartus on ülikoolid. Neid on siin mitu ja ülikoolide ning ülikoolides olevate tudengite ja kogu akadeemilise personali olemasolu annab Tartule kindlasti väga omapärase seisundi: Tartu on ülikoolilinn,“ mõtiskleb rektor.
Urmo Soonvaldi meelest on Tartu aga Tallinna tasakaalustaja: „Ma arvan, et kõik riigid ning suuremad ja väiksemad organisatsioonid vajavad erineva rolliga inimesi. Tallinnast vaadates on Tartu hea koht. Ma füüsiliselt tajun Tartusse tulles, et mu enda tempo aeglustub ning seal on ka vaiksem ja teistmoodi. Selles mõttes on Tartu äärmiselt vajalik ja möödapääsmatu linn. Kui Tartut Eestis poleks, oleks Eesti hoopis teistsugune riik ja ma ei arva, et parem.“
Asseri sõnul on põhjust rõõmustada mitme eriala sisseastumisnäitajate üle ja eriti näib rõõmu tegevat see, et õpetajaamet on taas au sisse tõusmas – konkurss on isegi aastaid vaeslapse osas olnud matemaatikaõpetaja erialale. „Tänavu on sisseastumisavaldusi ca 10% rohkem. Õpetajakoolitusse minejate konkurss oli võrreldes eelmise aastaga suurem ja eriti tore on see, et konkurss on täiesti olemas ka matemaatikaõpetaja erialale. Tõstetud palgad ikkagi lõpuks mõjutavad neid valikuid. Jah, nüüd konkreetselt õpetajakoolitusel oleme kahel järjestikusel aastal suutnud vastuvõtuarvudega ootusi täita. Aga see, mis puudutab loodusteadusi ja matemaatikat, on küll tõesti rõõmustav areng.“
Sellegi nimel, et noored ka pärast lõpetamist kooli läheksid ja jääksid, tehakse tööd. Soovitakse, et koolis oleks ka ees toetav töökeskkond ja noored ei kogeks hoomamatut ülekoormust.
Ajal, mil Eestis käivad arutelud eelarve ja kärpimise üle, võib eeldada, et Asser jälgib murelikult ka neid mõttevahetusi.
„Taustal me jätkame rektorite ja nii ministri kui ministeeriumite arendusnõukogudega kõnelusi ning oleme aastaid öelnud, et meil on vaja kõrghariduse rahastamise pikka plaani. Aga lõppkokkuvõttes tuleb ka ühiskonnas jõuda kokkuleppele, missugust kõrgharidust ja kui palju me tahame, ning siis sellest lähtudes tuleb teha pikk plaan. Ent meil ei ole praeguses faasis üht ega teist. Tõsi küll, järgnevaks kaheks aastaks on meil kokkulepe, mida senimaani pole keegi vaidlustanud. Viimase kaheksa aastaga tekkinud kõrghariduse rahastuse võlga toetatakse etapiliselt nüüd kahe aasta jooksul veel jätkuvalt. Aga sealt edasi ei ole meil Eestis plaani,“ tõdeb Asser.
