„Presidendivõimu iseloom annab ekspresidendile absoluutse puutumatuse kriminaalsüüdistuse vastu, mis puudutab tema põhiseaduslike volituste raames sooritatud tegusid,“ selgitas otsust ülemkohtu esimees John Roberts. „Tal on õigus vähemalt eeldada puutumatust kõigi ametlike tegude eest. Mitteametlike tegude puhul puutumatus ei kehti.“

Roberts lisas, et selliste kriminaalsüüdistuste puhul ei tohi ekspresidendi vastu tõendina kasutada ametidokumente ega tema ja alluvate vahel toimunud vestlusi. Siinkohal oli kohtunike enamuse ülekaal 5-4, kuna Coney Barrett otsuse selle osaga ei nõustunud. See otsus aga tõmbab osaliselt vaiba alt eriprokurör Jack Smithi süüdistuselt valimistoimingute takistamise kohta, kuna tõendite hulka kuuluvad Trumpilt asepresident Mike Pence’ile ja teistele alluvatele antud soovitused ja korraldused.

Ülemkohtu otsus ei kuulu edasikaebamisele ning õiguseksperdid keskenduvad nüüd arutelule, milliseid tegusid USA presidendid selle valguses sooritama võiks hakata. Siin on mõned stsenaariumid, alustades leebematest ja lõpetades karmimatega. Ühtegi seni kohtus kontrollitud ei ole.

1. Nixon ei teinud midagi valesti

Watergate’i skandaali ajal Valget Maja esindanud juristi sõnul võtab uus otsus sellest skandaalist igasuguse sisu. 1973. aastal astus skandaali tõttu tagasi vabariiklaste president Richard Nixon, kes oli andnud oma alluvatele korralduse murda sisse Demokraatlikku Rahvuskomiteesse, mis ka toimus.

Tolleaegne ülemkohus nõudis Nixonilt välja lindistused, kust selgus, et Nixon andis korraldusi ka juurdluse kinni mätsimiseks. Demokraatide kontrollitud kongress alustas nende kuritegude tõttu Nixoni tagandamisjuurdlust, mille vältimiseks astus president ise tagasi ning sai oma järglaselt Gerald Fordilt armu.