„84% kõikidest eestlastest, kes jäävad 16.–64. eluaasta vahele, tarvitavad alkoholi – seda näitas 2022. aasta kohta läbi viidud uuring. Õnneks näitavad uuringud ka seda, et noorte hulgas on alkoholi tarbimine vähenenud ja ka pidevalt vähenemas. Nii ei teki neil ka täiskasvanuks saades vajadust alkoholi tarbida,“ räägib Sammel.

Paapsi lisab, et bioloogilises mõttes on vahe, mis alkoholi tarbitakse, kui kange see on ja kuidas valmistatud: meie tervisele on kõige ohtlikumad kangestatud veinid, sest neis saavad kokku kaks erinevat alkoholi – destilleeritud ja fermenteeritud. Kokkuvõttes on ikkagi tegemist alkoholiga ja mõju organismile on ikka samasugune.

„Alkohol – täpsemalt selle laguprodukt atseetaldehüüd – on nimetatud maailmas A-klassi kantserogeenseks aineks ja see võib põhjustada kuni seitset erinevat vähivormi. Nimelt tekitab atseetaldehüüd meie DNA-s vigu. Kindlasti ei ole alkoholi mõju kiire, kuna keha suudab end ise ka kaitsta ja parandada, kuid pika aja jooksul võivad need kaitsed kaduda ning me jõuame punkti, kust tagasiteed ei ole,“ räägib teadur ja lisab, et vale on ka arvata, et muude tervislike elustiilidega on võimalik alkoholi mõju tervisele nullida.

Kui tunnete, et tarbite alkoholi liigselt, otsige abi. Lihtsaim viis on seda anonüümselt leida veebilehelt www.selge.ee. Lisaks sellele osalege erinevates sõeluuringutes ja külastage regulaarselt ka oma arste. Varaselt avastatud vähid alluvad ravile ja nii päästate ise enda elu!

Kuula alkoholi ja vähi seoste kohta pikemalt „Tervisekassa“ podcast’ist!

1x
00:00

Jaga
Kommentaarid