Põhiseaduskomisjoni esimehe Hendrik Johannes Terrase sõnul leidis komisjon, et seadust ei saa muutmata kujul uuesti vastu võtta. „President asus seisukohale, et seaduses olevad sätted ei ole võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlas. Peame tema seisukohta põhjendatuks ja leiame, et seadust tuleb asuda muutma,“ ütles ta.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ütles, et komisjon otsustas mitte toetada seaduse muutmata kujul vastuvõtmist ja soovib arutada seda täiskogu istungil esimesel võimalusel. „Rahanduskomisjon langetas otsuse pärast arutelusid Presidendi Kantselei, Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajatega, et leida lahendus võrdse kohtlemise printsiibi tagamiseks,“ ütles Akkermann.

Kui kaua läheb, enne kui seadus taas presidendile kinnitamiseks saadetakse, Akkermann öelda ei osanud. Temas sõnul otsustati, et eelnõu muutmise küsimus viiakse täiskogu päevakorda esimesel võimalusel. Kui täiskogu leiab samuti, et eelnõu vajab muutmist, on muudatusettepanekute esitamiseks aega neli tööpäeva.

Akkermann kinnitas, et hoolimata viivitustest on endiselt võimalus, et automaks hakkab 1. jaanuarist kehtima.

President jättis automaksu seaduse välja kuulutamata

Riigikogu võttis valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse vastu 12. juunil. Seadusega kehtestatav mootorsõidukimaks hakkab koosnema osast, mida tasub sõidukiomanik igal aastal liiklusregistris registreeritud sõidukitelt, ning teiseks tuleb sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimisel maksta mootorsõiduki registreerimistasu. Mootorsõidukimaksu eesmärk on suunata inimesi tegema uue sõiduki soetamisel keskkonnasäästlikuma valiku ning toetada vanade autode lõpuni kasutamist.

President Alar Karis jättis seaduse 25. juunil välja kuulutamata, leides, et selle sätted rikuvad võrdse kohtlemise põhimõtet. Ta märkis, et kuigi seaduse järgi ei maksustata mootorsõidukimaksuga füüsilisele isikule kuuluvat mootorsõidukit, mis on spetsiaalselt ümber ehitatud või kohandatud puuetega inimeste transpordiks või puuetega inimestele kasutamiseks, ning samuti ei pea niisuguse sõiduki eest tasuma registreerimistasu, ei laiene kumbki vabastus inimesele, kelle liikumispuue on sellist laadi, et ta ei vaja sõiduki ümber ehitamist või kohandamist. President pidas vajalikuks seadust Riigikogus uuesti arutada ning viia see põhiseadusega kooskõlla.

Riigikogu täiskogus toimub välja kuulutamata seaduse uuesti arutamine praeguse plaani kohaselt järgmisel nädalal. Arutelul esinevad ettekandega põhiseaduskomisjoni ja rahanduskomisjoni esindaja, kellele iga saadik võib esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta Riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad, ning pärast läbirääkimiste lõppu pannakse hääletusele seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmine.

Kui Riigikogu ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, määratakse seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ning selle edasine menetlemine jätkub üldises korras.