DELFI TARTUS | Tõsist ajakirjandust, uut tarkust ja sekka ka elutervet huumorit. Vaata valikut Delfi Meedia väljaannete lugudest!
(5)
Eelmisel nädalal töötas suur osa Delfi Meedia toimetust Tartus: valmisid nii pikemalt ette valmistatud lood, reportaažid ja tähelepanekud sündmustelt kui ka arutelusaated. Samuti andis Tartu nädal hea põhjuse kohtuda inimestega, kes meenuvad kohe, kui Tartust juttu on! Toome valiku valminud lugusid teieni.
Delfi
Delfi tõi Tartu kesklinna avalikule salvestusele verivärske peaministrikandidaadi, nimelt lahkub juulis ametist praegune peaminister Kaja Kallas ja valitsuse etteotsa astub senine kliimaminister Kristen Michal. Kärt Anveltile ja Herman Kelomehele antud usutluses rääkis Michal, et ei kavatse Kallasest erineda. „Mul on Kajalt palju õppida, ta on särav. Ma olen teistes asjades parem: töökorraldamises, meeskonna juhtimises, poliitilise joone hoidmises,“ lausus Michal.
„Ma ei seaks eesmärki, et Kallasega samu asju samamoodi teen. Teen asju teistmoodi. Ühiskonna ootus on, et Eesti riigi ees olevad ülesanded siin saaksid kõige enne tehtud,“ rääkis ta. Küll aga ei plaani ta muuta kaitsevaldkonna oluliseks pidamist. Loe ja vaata rohkem siit!
EKRE lagunemise Tartu vaatenurgast
Uudistevahendajad aga ei puhanud, sest nädal varem oli kirgi kütnud EKRE lagunemine. Tartu EKRE haru ajalugu on kirev. Kümnendisse mahub intriige, võite, pettumusi, võimuvõitlust ja üksteise mustamist. EKRE endised juhtkujud meenutavad viies vaatuses Delfile, milline on olnud Tartus erakonna käekäik, kuhu on jõutud ja mis saab edasi.
Korraliku ajaloolise tagasivaate leiad siit: Millal asi hapuks läks? Endised Tartu EKRE juhid räägivad suu puhtaks
Arhiivi kadumine
Ei, ei, kirjandusmuuseumi arhiiviga on küllap kõik korras, Delfi uudistetoimetus otsis üles hoopis endise peokoha Arhiivi omaniku ning uurisid, kui lihtne on öölokaali pidada või mitte pidada. Noori olla nüüd Tartus poole vähem. Loe pikemalt siit!
Alkojoobes asotsiaalide sigadused
Ka on uudiste roll alati elu pahupoolele tähelepanu tõmmata ning tartlaste meelehärmiks on bussijaama ja Dorpati tagune jõeäär saanud eluheidikute kogunemiskohaks. Lärmatakse, urineeritakse põõsasse.
Sealsed ettevõtted on pöördunud abi saamiseks linna poole. Loe pikemalt siit!
Delfi Tartu nädala erisaated
„Me ei otsi tõde, vaid proovime mõista trende ja hoiakuid,“ võttis sarja eel kokku Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald, kes koos loovjuht Ester Vaitmaaga külalisi usutles. Viide saatesse kutsusime need inimesed, kellega Tartust rääkimiseks kohtuma peaks.
Tartu ülikooli rektori Toomas Asseri sõnul teda rõõmustab, et tänavu oli korralik konkurss ka matemaatikaõpetaja erialale, mis oli aastaid ebapopulaarne olnud. Loe edasi ja kuula saadet siit!
Urmo Soonvald alustas oma saates tõdemusega, et Marju Lauristin on tema silmis esmalt ikka maailmamõtestaja, ja meenutas 2000ndate alguses tehtud intervjuud.
„Nüüd, palju aega hiljem, on see moment mul ikka eredalt meeles. Läksin õhtul koju ja mõtlesin, et no ikka väga hea, kui ühiskonnale pannakse peegel ette. Ma ise ennast peeglist tihti vaadata ei taha, ei julge vaadata, ei taha ka seda uskuda, mis peeglist vastu vaatab. Aga kui sotsiaalteadlased näitavad ära numbrite, faktide ja statistikaga, siis see on nagu peeglisse vaatamine,“ tõdes Soonvald.
„Õnneks ei ole need numbrid alati ka kurvastavad, mõnikord nad ka rõõmustavad,“ lohutas Lauristin, et pole see peegelpilt alati midagi nii masendav.
Ühes olid mõlemad aga ühel meelel: vaba ajakirjandus on see, mis hoiab ka riigi ja rahva vaba. Milles kõiges võib aga eri meelt olla, seda kuula siit!
Delfi Meedia ja Postimehe grupp ei tee just tihti palju koos, ent Tartus tasub ajakirjandusest rääkida ikka nendega, kes kohapeal kogu aeg ajakirjandust teevad. Tartu Postimehe peatoimetaja Rannar Raba ja Viljandi ajalehe Sakala peatoimetaja Hans Värega käsitleti maakonnaajakirjanduse suurimat valupunkti: digitaliseerimist. Kes on suure grupi liige, saab seda lihtsalt teha, kes aga kuskile ei kuulu, on hädas (ja võiks vajada ka riigi abi?). Mida teha, et paberajakirjanduse paratamatu lõpu järel ei tekiks Eestisse uudistekõrbeid? Kuula saadet siit!
Sihtasutuse Tartu 2024 tegevjuht Kuldar Leis ja rahvusvaheliste suhete juht Erni Kask on just õiged inimesed, kellega korraks vaadata, kui edukas on Tartu kultuuripealinna aasta projekt olnud. Poole aasta pealt edu või edutust hinnata ei saa, ent nii mõnigi arv, mille nad esile tõid, on muljet avaldav: näiteks „Rahamaa“ lavastuse 11 etenduse publik jättis Tartusse maha hulgaliselt eurosid. Kuula saadet siit!
Delfi Tartu nädala viimases, reedeses erisaates olid inimesed, kelle töökohad meelitavad Tartusse külalisi nii Eestist kui ka välismaalt: Eesti Rahva Muuseumi juht Kertu Saks, spordimuuseumi juht Siim Randoja ja Ahhaa turundusjuht Heidi Ojamaa. Tartu on hädas välisturistide nappusega: vaid 6% turiste jõuab Tartusse, aga kodumaine publik käib neis paikades usinasti. Kuula saadet siit!
Eesti Päevalehe nädalalõpuleht LP
Tartu nädalalale langes üks selle suve oodatuimaid (ja mitteoodatuimaid, sest kes see ikka tahaks, et Genialistid lõpetaksid, eks), seega üsna ootuspäraselt sai nädala persooniks Genialistide laulja Ivar Põllu. Kergest tüdinemisest ning uutest mõtetest, mida teostada, rääkis Põllu ajakirjanik Tiina Kruusile. Loe pikemalt siit!
Vilja küsib, Urmas vastab
Vilja Kiisler salvestas oma saate samuti avalikult Reakoja platsil.
Kiisler uuris otse, et kui nüüd teda valitsusse kutsutaks, kas siis Urmas Klaas läheks sinna.
„Mulle meeldib töö linnapeana ja ma tahan seda jätkata,“ vastas Klaas. Vaata videost või loe rohkem siit!
Näitus „Peedist pesumasin“
Muhedaid soovitusi jagati kultuuripealinna aasta näitusel „Peedist pesumasin“ – Tartu lähedal Ülenurmel saab huviline uudistada inimeste enda leiutatud kodumasinaid ja suisa suuri traktoreid. Nii mõnigi neist hakkab ilusti palumise peale ka nüüd, paarkümmend aastat hiljem sõitma ning teeb korralikku müra. Loe rohkem siit ja vaata, kuidas põllumajandusmuuseumi mehhaanik-konservaator koos ühe väike huvilisega sõitu tegi!
Eesti Ekspress
Tartu ööelu kaart
Eesti Ekspress sai eriti keeruka uurimisülesande: panna kogu Tartu ööelu kaardile! Selle lahendamisse tuli kaasata omajagu allikaid ja ühest kaardist jäi ilmselgelt väheks.
Kus veedab aega strippar Marco? Kus aga linnapea Urmas Klaas? Nüüd on kõik kaardile kantud – kokku suisa üheksa kuulsa tartlase eelistused –, nii et kes tahab neid kuulsaid tartlasi trehvata, teab, kuhu tasuks sammud seada. Loe Eesti Ekspressi lugu siit!
Viisteist vaimu
Kuna loetelud Eesti Ekspressile meeldivad, ei kohkunud nad tagasi ka ülesande eest Tartu vaimud pildile saada. Selleks kogunes nende Tartu eksperdikomisjon vaimude tunnil Raekoja platsile ning kirja pandi kõik, mis siis juhtus.
Humoorikat lugemust leiab siit!
Tallinn kingib Haabersti Tartule
Eesti Ekspressis seda huumorit ikka jätkub! Kranaat, lehe naljarubriik, kirjutab:
„Õismäe linnaosa tõsteti jaanipäeval palkide peale ja seda asutakse transportima mööda Piibe maanteed Tartu poole.
„Need õismäekad, kes ei soovi Tartu linnana jätkata, peavad esitama avalduse ja siis digitaalselt alla andma – see juhtub nii ehk naa,“ selgitab Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski. „Oleme jõudnud kokkuleppele, et Õismäe liigutatakse Anne kanali äärde. Kohalikud ei saa ilmselt väga arugi, et midagi muutunud oleks.“
Espenbergi head ideed ei lõppe aga seal. „Küsisime Tartult vastutasuks ka tükikest kultuuri. Nad lubasid meile saata need võrratult stiilsed stripiklubide reklaamidega autod endise Harku järve äärde, kus nüüd on tühi plats. See rikastab kindlasti kohalikku reklaamimaastikku ja kultuurielu!“ rääkis Urmas Espenberg.
Kaks Urmast annavad üksteisele kingitused üle Eesti keskpunktis Paide Maxima juures.“
Areeni disko
Eesti Ekspress korraldas ka ise ühe peo: kultuurse Areeni disko endises Naiivis, nüüdses klubis Sulps.
Maaleht
Maaleht korraldas Tartus kirgi kütva mälumängu: esimesed mälumänguhuvilised olid kohal juba pea pool tundi varem. „Et ikka paremad kohad saada,“ põhjendas üks. Jakid ukse lähedal toolileenil, hea mugav õues rahulikult suitsu teha.
„Mälumäng on väga populaarne,“ sõnas teine.
„Mängime ikka pidevalt,“ vastati küsimusele, kas mälumängus pannakse end proovile sageli või on see esimene kord. „Tema, tema, tema – need on kõik püsimängijad.“
Kokku oli Maalehe mälumängule registreerunud kümme võistkonda, nende hulgas ka pimedate võistkond, ja loomulikult osales võistlusel ka Maalehe enda meeskond. Loe rohkem siit!
Pere ja Kodu
Pere ja Kodu tegi lapsevanematele mitu kasulikku spirkit paikade kohta, kuhu tänavu tasuks lastega minna.
Soovitustesse said ritta üheksa mänguväljakut ja -tuba, kuhu Tartus lastega mängima minna. Loe rohkem Perest ja Kodust!
Teiseks käidi läbi valik muuseume-elamuskeskusi ning tuleb tõdeda: Tartu on omamoodi paradiis, kuhu lastega minna, sest kõikjal on rohkelt tegevust ka pere pisimatele. Olgu näiteks spordimuuseum, Tartu ülikooli loodusmuuseum oma uhkete loomatopistega, Ahhaa keskus ja ka Ülenurmel asuv põllumajandusmuuseum, kus samuti on lastel igal sammul toredat tegevust, kuigi muuseumi nimi võib tunduda piiravalt spetsiifiline.
Emajõe rand Supilinna taga on ka õnneks peaaegu endine oma tolmava liiva ja mõnusalt metsiku vastaskaldaga, sinna on lisatud väga viisakad ja mugavad välitualetid ning võrkpalliväljakuid. Loe lapsevanemate värskeid kogemusi ja soovitusi siit!
Perel ja Kodul valmis ka oma taskuhäälingusaade ning mitu kogemuslugu:
Pere ja Kodu kirjutab ka loo erakordsest naisest, kes lõi oma lapsele ise kooli. Karolin on rõõmust pakatav Tartu koolitüdruk, kes täidab oma pere südamed suure armastusega. Ühtlasi on Karolinil raske harvikhaigus, mis tähendab, et ta pole võimeline kõndima ega rääkima. Karolini ema on aga supernaine, kes ei ole lasknud olukorral end heidutada. Vastupidi – kaks aastat tagasi võttis ta kätte ja avas Tartus ise kooli, et tema tütrel ning teistel raskelt haigetel ja sügava puudega lastel oleks kool, mis on mõeldud just neile. Loe Britt Erneweini lugu pikemalt siit!
Jutusaates arutati aga laste kalleid hobisid. Merlin Miido rääkis, mida tähendab perele kaheksa-aastase lapse motokrossihuvi. Nimelt võib perel võistlushooajal kuluda hobile kümneid tuhandeid eurosid. Kuula saadet siit!
Pere ja Kodu kirjutab ka eriti olulisest teemast: Tartusse ei minda elama ainult ülikooliajaks, vaid tihti kolivad lähedastest väikelinnadest lapsed parematesse koolidesse mineku pärast juba keskkooli ajaks linna. Nii Tartus keskkoolis kui ka Nõos reaalgümnaasiumis käimisest räägivad õpilased ise. Loe pikemalt siit!
Ning kes lasi end Pere ja Kodu boksis Autovabaduse puiesteel ilusaks maalida, see leiab oma pildi siit!
Delfi Ärileht kirjutas Tartu valglinnastumisest ja restoraniärist
Suur lugu sellest, et Tartu on oma piiridest ammu välja murdnud, ootas juba mõnda aega tegemist. Uusi rajoone arendatakse vilkalt küll kõikjale, ent enim ehitatakse piirkonda, kus on endine Raadi sõjaväelennuväli. 2016. aastal sai valmis ERM ja pärast seda on uued moodsad majad esindusmuuseumile sõna otseses mõttes külje alla roninud. Suurim inimeste juurdevool on Tila külas, kus rahvaarv on kümne aasta taguse ajaga võrreldes suurenenud suisa 800% – juurde on tulnud peaaegu kaks tuhat inimest.
Rõõmude kõrval on ka muresid: kas kõigist saavad valla maksumaksjaid või hoiab osa Tartu teenustest kinni? Kui kiiresti suudetakse ehitada järele lasteaiad ja koolid?
Tartu laialivalgumist näeb selgelt ka kaardilt, kus selgelt eristuva lennuvälja kõrvale on kerkinud elurajoonid. Kes Tartut hästi ei tunne – ERMi juurest on tõesti vaid mõned minutit autosõitu või pool tundi jalutamist, et jõuda kesklinna. Tõsi, tagasitee viib mäest üles.
Valik Delfi Ärilehe restoranilugusid
Õige vana Tartu Itaalia restoran rahati juhuse tahtel! La Dolce Vita restoran avati 2003. aastal endises Tartu politseiprefektuuri majas alumisel korrusel. 21 aasta jooksul pole restorani juhtkond muutunud. Siiani on La Dolce Vita ärijuht Danilo Venturini ja peakokk René Faoro. Nad kohtusid esimest korda juhuslikult Pärnu rannas 1999. aastal, kui Danilo oli juhuse tahtel Eestisse puhkusereisile tulnud. Danilo tunnetas, et itaaliapärasest heast söögist on Eestis vajaka, ja sedasi saigi alguse idee luua restoran. Danilo Venturini ise pärineb Põhja-Itaaliast Šveitsi lähedalt ja René Faoro Prantsusmaa lähedalt. Loe rohkem Delfi Ärilehest!
Müncheni restorani omanikuga tehtud intervjuust selgub, et ainsas saksapärases õlletoas on ka linnapea Urmas Klaasil oma isiklik õllekann. Vaata lähemalt siit!
Mülä ja Käkk on omanäolised nimed: Supilinna nurgast Emajõe juurest leiab päeval kogukonnakohviku Käkk, mis õhtul muutub melurikkaks baariks Mülä. Kuidas siin elu käib, loe Delfi Ärilehest!
Trepi peremees Jaan Tover võttis baari juhtimise üle koroonapandeemia alguses, 2020. aasta juulis. „Neli aastat ja mõned päevad tagasi,“ sõnas ta. Kuu aega sai Trepp avatud olla, siis hakati aga kohti taas kinni panema. „Kuni 2021. aasta märtsini oli keeruline,“ meenutas Tover. Loe rohkem siit!
Eesti Päevalehe Arvamus
Eesti Päevalehe üks eelmise nädala juhtkirju oli Tartu-teemaline. „Võime öelda, et kui Tartut ei oleks, tuleks ta välja mõelda. Kui Tallinn on Eesti tõmbekeskus, siis Tartu Lõuna- ja Kagu-Eesti oma. Rääkimata Tartu enda unikaalsest ajaloost ja panusest, on ta justkui sild või tõlk Tallinna ja Lõuna-Eesti vahel ning võiks seda rohkemgi olla.“ Loe edasi siit!
Parimad Hiina-eksperdid leiab ka Tartust. Loe Aimar Ventseli mõtteid Venemaa-Hiina suhetest siit!
Berk Vaher, Eesti kirjanike liidu Tartu osakonna esimees, tuletas uue koalitsioonileppe koostajatele meelde, et nad ei unustaks kultuuri. Loe pikemalt siit!
Arvamusosakond võttis ka ette uurida, miks tasuks Tartusse elama minna. Kes kiitis kasse, kes Emajõge. Loe lähemalt siit!
Mõned aastad tagasi käis arutleti palju selle üle, kas Tartu vajaks trammi. Siis teema vaibus. „Olite toona üks aktiivsemaid trammiidee eestvedajaid. Mis sellest praeguseks on saanud? Kas Tartu vajab jätkuvalt trammi?“ Tartu linnavolikogu liige Gea Kangilaski vastas, et Tartul on endiselt trammi vaja, sest väga paljudes Tartu-suurustes linnades on see olemas. „Kui vaadata ka uuringut, mida omal ajal Tartus tehti, tõi see väga selgelt välja need liikumissuunad, kuhu inimesed just trammisarnast kiiret liikumisviisi vajavad. Üks neist on Annelinna, kesklinna, Maarjamõisa, Ränilinna suund. Teine potentsiaalne suund on – eriti tulevikus, kui linn areneb – tööstusparkidevaheline suund, mis puudutab Vahist Ropka tööstuspargi suunas liikumist. Seda toetab tõsiasi, et just nendest piirkondadest liiguvad inimesed suurte massidena tööle ja koju.“ Loe pikemalt siit!
Miks aga trammi Tartusse niipea ei tule, selgub teisest vaatenurgast vaadates. „Trammiliini käivitamise valikud on pragmaatilisemad. Mõne aasta tagune hinnasilt esialgseks investeeringuks oli suurusjärgus 80 miljonit eurot. Ilma suuremahuliste toetusteta ei ole selline investeering täna ühelegi linnale jõukohane,“ selgitas Lemmit Kaplinski.
Tartu abilinnapea Reno Laidre mõtteid Tartu trammidest loe samuti Arvamusest!
Kroonika eredamad pärlid Tartu nädala puhul
Kroonika pani kokku ülevaate Tartu suletud peokohtadest. Loo toimetaja Helen sai pärast selle loo ilmumist lugejatelt kirju, kus nostalgitseti suletud peopaikade üle ja meenutati vana head Tartu-aega. Tundub, et varsti tuleb uus lugu teha, sest eks siit jäänud nii mõnigi legendaarne koht välja. Vaata lähemalt siit!
Video, milles Helen käis neljapäeval vihmases Tartus ringi ja vaatas, kus saavad Tartu inimesed õhtut nautida. Uurisime ka Väikese Kuuba fenomeni kohta. Helen uppus ootamatult tulnud vihma tõttu fotograafi suure jope sisse ära ja tuli filmimiselt tagasi märgade sokkidega. Aga video oli seda kõike väärt!
Kroonikal olid Tartus käed-jalad tööd täis. Siin on video Genialistide viimaselt kontserdilt, kus festivalihunt Vivian käis uurimas, millised olid publiku emotsioonid.
Kroonika vedas eest ka Delfi ööblogi, millesse oli isegi pärast pikka tööpäeva rõõm panustada. Eredaim nope kella 1.29-st: „ÖöDelfi ekipaaž on Tartus populaarne! Äsja Barlovast lahkunud reporteri ja fotograafiga tahtsid kaasa tulla kaks peomeeleolus tartlast, kuna öine Tartu pidi nende jaoks põnev olema. Tulidki! Ekipaaž võttis nad rõõmsalt peale. Vabad kohad on autos nüüdsest täis.“
Ööblogi pidamise ajal põigati korraks ka Genialistide klubisse, kus käis korralik Genialistide kontserdi järelpidu. Öölokaali tempel ei ole siiani mu käelt täielikult maha tulnud. Kohapeal tundus pidu väga kihvt ja tänav oli sissepääsu ootavaid inimesi täis. Loe kontserdimuljeid ja järjekorra elust-olust siit!
Kroonika oli üldse tähelepanelik ja märkas Genialistide kontserdil Arbo Tammiksaart ja Mona Brit Luuri ning äsja abiellunud Võigemaste.
Tervis Pluss meelitas tartlased jooksma
Kus tegusid, seal lugusid. Tervis Pluss x Seiklushunt orienteerumispäevakust valmis ka reibas reportaaž. Päevakul võeti välja 186 kiipi, ühega sai rajale minna neli inimest. Palju oli osalejate hulgas peresid, kus vanavanemad olid tulnud kohale koos lastelastega. Üritus läks igati korda, sest pakkus inimestele liikumisrõõmu ja Tervis Pluss sai tartlastele tuttavamaks.
Teiseks uurisime tartlastelt, kus on kõige parem samme koguda. Vaata seda lugu siit!
Anne ja Stiil uuris õnneliku suhte saladuse kohta
Anne ja Stiil küsis heade mõtete linnas jalutajatelt, kuidas nad kohtusid, kui kaua nad koos on olnud ning mis on õnneliku suhte saladus. Tuleb välja, et mõnikord võib aastatepikkune suhe tekkida inimesega, kes esmapilgul tundus väga ülbe mees. Võib juhtuda, et temast saab tulevikus ka sinu laste isa. Vaata videost!
Eesti Naine kohtus lugejatega ja avas näituse
Ajakirja Eesti Naine lugejatega kohtumisel rääkisime ajakirja saja-aastasest ajaloost, naiste rollist nii ajakirjas kui ka ühiskonnas, aga ka sajandi Eesti naise valimisest. Saime hulga toredaid pakkumisi, millest nii mõnedki olid meile juba teada nimed. Samuti tehti ettepanek luua eesti keele ja oma juurte hoidmise teemaline rubriik, mida kindlasti kaalume. Vaata pilte siit!
Delfi Sport oli kindlalt rallilainel
Esmalt vallutati Reakoja plats. Reedel toimus ametlik Rally Estonia avatseremoonia ja avati stardipoodium. Vaata ürituse otseülekannet uuesti täispikkuses!
Delfi Rally Estoniale Läti ja Soome MM-etappideks valmistuma tulnud Ott Tänaku ja Martin Järveoja (Hyundai) laupäev lõppes kiirelt ja ebameeldivalt. 2019. aasta maailmameistrid tegid esimesel pikemal kiiruskatsel avarii. Loe ja vaata pikemalt siit!
Ott Tänaku masin pärast avariid...
Georg Linnamäe võitis Delfi Rally Estonia viimase kiiruskatse 2,2 sekundiga Robert Virvese ees. Ülejäänud olid statistid. Loe pikemalt siit!
Ralli lõpetuseks: „Kuuest käik“ võttis ülipõnevad rallipäevad kokku. Kuula saadet siit!
