Kirjutasime novembris, et Eestile piisava kaitse saamiseks joostakse ajaga võidu, ent paraku arvab hulk liitlasi, et kiiret pole. Jutt käib NATO võimearendusest ehk sellest, mismoodi on alliansi kaitseplaanid teostatavad. See tähendab, et kui Eesti kaitsmiseks on plaan juba olemas, siis kas selle sisuga täitmiseks on ka piisavalt sõjapidamise võimet. Vajalikke sõjalisi võimeid Exceli tabelisse laduda on lihtsam, neid päris elus tekitada aga kuratlikult keeruline ning mis peamine, väga-väga kallis.

Novembris kirjutasime, et tänavuse aasta alguseks peaks NATO Euroopa vägede ülemjuhataja (SACEUR) koostama ülevaate, mis on olemas ja millest jääb veel vajaka. See protsess venis ja sai ühele poole alles mõned kuud tagasi. Vajadused on väga suured ja nende kiiresti täitmine ei ole võimalik. Esiteks on küsimus rahas ja selle vajakajäämisest tingitud uute tellimuste puudumises, teiseks kaitsetööstuse võimes toota.