Inimõiguste keskus: „Jõest mereni“ kohtuotsus ohustab sõnavabadust ja põhiseadust

Eile teatas kohus, et ei rahulda novembris Palestiina toetusavaldusel „jõest mereni“ plakati eest trahvi saanud Leore Lisann Klõseiko kaebust. Klõseiko ja Eesti Inimõiguste Keskus kaebavad otsuse edasi Riigikohtusse.

Plakati eest tehtud 120-eurone trahv jäi jõusse. Kohus leidis eile, et väljend „jõest mereni“ ei ole Eesti Vabariigis väljendusvabadusega kaitstud ning politseil oli õigus selle kasutamist piirata. Seda ka vaatamata asjaolule, et Klõšeiko ei toeta Hamasi ega teadnud sümboli seostest Hamasiga midagi.

Inimõiguste keskuse sõnul said noored, kes kutsusid üles lõpetama vägivalda, trahvi paragrahvi alusel, mis süüdistab neid rahvusvahelise terrorismi toetamises ja õigustamises. Klõšeiko ning Eesti Inimõiguste Keskus koostöös vandeadvokaat Ronald Riistaniga kaebavad otsuse Riigikohtusse edasi ning usuvad, et Riigikohus võtab keerulise ning ühiskondlikult olulise kaasuse vaagimisele.

Olukorras, kus ühe või teise väljendi keelatuse üle Eestis otsustab parasjagu tööl olev ametnik, võib igaühest ja eneselegi ootamatult saada riigi silmis terrorismi toetaja.

„Neli trahvi saanud noort pöördusid Eesti Inimõiguste Keskuse poole. Keskus otsustas neid strateegilise kohtuasja raames esindada, kuna näeb rahvusvahelistel meeleavaldustel laialt levinud väljendi kasutamise eest trahvimises ohtu sõnavabadusele,“ teatas keskus. „Olukorras, kus ühe või teise väljendi keelatuse üle Eestis otsustab parasjagu tööl olev ametnik, võib igaühest ja eneselegi ootamatult saada riigi silmis terrorismi toetaja.“

Problemaatiline kohtuotsus

Inimõiguste keskuse strateegilise hagelemise valdkonna juhi Kelly Grossthali sõnul peab inimõigusi austavas riigis sõnavabaduse karistusõiguslik piiramine olema ettenähtav. „Tänane kohtuotsus on kurvastav ja arusaamatu. Trahv väljendi eest, mille suhtes puudus varasem ühiskondlik debatt, ei olnud kuidagi etteaimatav – kurbnaljaka seigana oli isegi trahviotsuse teinud politseinik sunnitud kohtusaalis tõdema, et kuulis väljendi „Jõest mereni“ keelatusest esmakordselt alles meeleavalduse ajal! Ja ometi seisab tema enda koostatud trahviotsuses, et selle keelatus Eestis oli möödunud aasta novembris kõigile teada,“ tõi ta välja kohtumenetluse käigus ilmnenud vastuolud.

Klõšeikot esindanud vandeadvokaat Ronald Riistani hinnangul on kohtuotsus problemaatiline mitmes mõttes. „Kohus kui Eesti põhiseaduse valvur jättis kahjuks kasutamata võimaluse analüüsida trahviotsuse aluseks oleva karistusseadustiku paragrahvi 151 prim vastavust põhiseadusega, jättes tähelepanuta enamuse kaitsja argumentidest sätte põhiseaduslikkuse osas,“ ütles Riistan.

Kohus on põhiseaduslikkuse küsimuse lahendanud formaalselt, ilma probleemi sisusse süvenemata, leidis Riistan. „Arvestades, et kohus tuvastas, et Klõšeiko pani teo toime hooletusest, ehk mitte tahtlikult, on arusaamatu, et kohus jättis täielikult analüüsimata küsimuse, kas põhiseadusega on kooskõlas olukord, kus seadusandja sätte seletuskirjast lähtuvalt ei soovi inimesi karistada mittetahtlike tegude eest, kuid seaduse teksti lõppsõnastusest tulenevalt on eelnev võimalik,“ ütles ta.

Samuti on Riistani hinnangul kohus ignoreerinud küsimust, kas on õiguspärane delegeerida karistatavate sümbolite loetelu valik politseile. „Riigikohus on korduvalt leidnud, et seadusandja ei tohi põhiõiguste riive (praegusel juhul väljendusvabadus) olukorras delegeerida seaduse detailide otsustamist täitevvõimule. Praegusel juhul ei ole kaebaja põhiõiguste riive küsimust analüüsinud ei seadusandja ega täitevvõim ning selle jättis sisuliselt tegemata ka kohus. Selline olukord ei ole kindlasti põhiseadusega kooskõlas,“ avas Riistan laiemat probleemi rakendatud karistusseadustiku paragrahviga.