Eelnõu vastuvõtmiseks oli vaja suurt häälteenamust muudatuse vaidlusi tekitava iseloomu tõttu - viis kuuendikku hääletuse ajal parlamendis viibinud saadikutest pidi hääletama eelnõu poolt. Niinimetatud väljasaatmise seaduseelnõu võeti vastu 167 poolt- ja 31 vastuhäälega, vahendab Yle.
Hääletus leidis aset pärast täiskogu istungit, 34 parlamendiliiget soovis istungil eelnõu teemal sõna võtta.
Soome valitsus pidas muudatusi vajalikuks, et võidelda Venemaa võimaliku hübriidmõjutamisega, sealhulgas suurel hulgal migrantide suunamine Soome idapiiril asuvatesse piiripunktidesse.
Peaminister Petteri Orpo tervitas eelnõu vastuvõtmist parlamendis: „Nägime eelmise aasta lõpust, et Venemaa kasutab migrante hübriidse mõjutamise vahendina meie julgeoleku ja meie piiride vastu. Asusime sihikindlalt lahendusi otsima ja täna on parlament seaduse selge häälteenamusega heaks kiitnud.“ Ministri sõnul loodab ta, et seadust „ei pea kunagi kasutama“.
Enne hääletust kogunes parlamendihoone trepile paarkümmend inimest, kes avaldasid meelt kavandatava seadusemuudatuse vastu. Meeleavaldajad hüüdsid erinevaid loosungeid, sealhulgas „Hääleta väärtuste poolt“ ja „Ükski inimene pole ebaseaduslik“.
Protest tõi esile tõsiasja, et seaduseelnõud on laialdaselt kritiseeritud nii Soomes kui ka välismaal. Ekspertide sõnul võib see tõstatada mitmeid olulisi inimõigustega seotud probleeme.
Vaatamata kuudepikkustele jõupingutustele on ebatõenäoline, et seadust kunagi rakendatakse. „Putin ei istu Moskvas ega loe seda seadust, kui otsustab, milliseid tegevusi ta Soome idapiiril teha tahab,“ ütles rahvusvahelise õiguse professor Martti Koskenniemi Ylele.
