Kohus ei andnud Auvere õlitehase käivitamise vastu esialgset õiguskaitset

Tallinna halduskohus jättis rahuldamata esialgse õiguskaitse taotluse Auvere õlitehase kompleksloa kehtivuse peatamiseks.

Tallinna Halduskohus jättis 12. juuli määrusega rahuldamata MTÜ Loodusvõlu ja Elo-Lee Marani esialgse õiguskaitse taotluse Enefit Power AS õlitööstusseade Enefit280-2 kompleksloa kehtivuse peatamiseks. Esialgse õiguskaitse vajaduse põhjendamisel esitavad kaebajad otsese põhjusliku seose E280-2 õlitehase käitamisega ning ülemaailmse kliimasoojenemisega põhjustatud tagajärgede (näiteks igikeltsa sulamise ja enneaegsete surmade) vahel.

Kohus leidis täna, et kaebajatel ei ole esialgse õiguskaitse vajadust, kuna õlitehas ei ole veel tööle hakanud ja ei hakka tööle kindlasti enne 2024. aasta lõppu, tõenäoliselt aga hoopis hiljem.

Esialgset õiguskaitset ei saa kohaldada, kui negatiivsed tagajärjed kaebajale kohtumenetluse jooksul ei esine.

Sedavõrd suure ja keeruka tehase käivitamine vajab eelnevat katsetamist ja reguleerimist. Hetkel toimub veel tehase ehitus vastavalt ehituslubadele. Keskkonnakompleksloaga lubatu realiseerub (ja loa tegelik vajadus ilmneb) hetkest, kui uus Auvere õlitehas tööle hakkab. Arvestades õlitehase ehitusgraafikut (mis on varasemaga võrreldes ka mõnevõrra edasi lükkunud), saab tänaste ettevalmistuste ja plaanide kohaselt eeldatav käivitus toimuda mitte varem kui 2024. aasta detsembris.

Õlitehase keskkonnamõju on hinnatud

Riigikohus leidis haldusasjas 3-20-771 sama õlitehase ehitusloa osas 11.10.2023 tehtud otsuses, et detailplaneeringu keskkonna strateegilise hindamise käigus ei selgitatud piisavalt välja fenoolvee käitlemise mõjusid, keskkonnamõju, mis tuleneb kliimamuutuste mõjust ehitisele ja selle kasutamisele, ning mõju Puhatu linnualale, hinnati keskkonnamõjusid, sealhulgas mõjusid Natura 2000 aladele täiendavalt keskkonnamõju hindamise raames. Keskkonnamõju hindamise aruanne kiideti uuesti heaks Keskkonnaameti 21.11.2023 otsusega. Varasemalt on õlitehase keskkonnamõju hinnatud ka keskkonna strateegilise hindamise käigus, mis viidi läbi Narva-Jõesuu Linnavolikogu 28.08.2019 otsusega kehtestatud õlitehase maa-ala detailplaneeringu menetluse raames. Kaebajad ei esitanud praegu selliseid argumente, mille pinnalt saaks riigikohtu poolt hiljuti esitatud seisukohtade taustal, aga täiendavat keskkonnamõjude hindamise aruannet arvestavalt vähemalt praeguse esialgse õiguskaitse üle otsustamise kontekstis eeldada, et tehase esmasel käivitamise perioodil lisanduvad heited saaks põhjustada sellist mõju, mis oleks ülemäärane ja põhjustaks pöördumatuid tagajärgi.

Esimese astme kohtus tuleb lõpplahend eeldatavasti käesoleva aasta lõpuks või hiljemalt 2025. aasta alguseks. Õlitehas ei saa enne käesoleva aasta lõppu oma tegevusega alustada. Seega ei ole vähemalt esimese kohtuastme menetluse ajal kompleksloa alusel tehase käitamisest reaalselt CO2 heidet. Järgnevate kohtuastmete kohtumenetluse aega ei saa halduskohus küll kindlalt prognoosida, kuid eeldatavasti ei lähe kogu vaidluse menetlemiseks kokku üle kolme aasta. Kui vaadata kaebajate kliimaküsimusi puudutavaid kaebuse väiteid, siis väidete põhituum on seotud aastate 2030, 2035 ja 2050 kliimaeesmärkide (ja peamiselt just ELi tasemel eesmärkide) mittesaavutamisega. Samas ei nähtu kaebuse väidetest, et E280-2 õlitehase töö enne aastat 2030 otseselt mingite õiguslike nõuetega vastuollu satuks.

Kohus märkis ka, et alates tehase valmimisest (praeguse eelduse kohaselt 2025. aasta algul) on esialgse õiguskaitse kohaldamisel vaja arvestada ka avalikku huvi ja tehase käitaja õigusi. Riski, et kaebused rahuldatakse, kuid tehas on valmis ehitatud ja tööd alustanud, kannab Enefit Power AS ja see praeguse lahendi tegemist ei puuduta. Ka alates 2025. aastast ei ole ilma asja sisulise arutamiseta üheski kohtuastmes ja (jõustunud) lõpplahendita tehase töö peatamine põhjendatud, kuna see oleks vastuolus avaliku huviga ja tekitaks kahju Enefit Power AS-le.

Õlitehase käivitamiseks on avalik huvi

Kohtu hinnangul on uue õlitehase käitamiseks olemas oluline avalik huvi. Kohus viitas Vabariigi Valitsuse poolt 20.10.2017 heaks kiidetud „Energiamajanduse arengukavas aastani 2030“, kus märgitakse, et Eesti energeetiline sõltumatus ja selle pikaajaline kindlustamine on riigi elanike majandusliku heaolu, riigis tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime ja Eesti energiajulgeoleku peamine alustala. ENMAK 2030-s mööndakse, et põlevkivi kasutavate elektrijaamade võimsuse kahanemisega on ette näha põlevkiviõli tootmise arendamist ning et senine põlevkiviõli otsepõletus elektri tootmiseks võiks perioodil 2030–2035 asenduda põlevkiviõli ja elektrienergia koostootmisega.

Kohus osundas ka, et käesoleval hetkel on Balti riikide elektrisüsteem osa Venemaa ühendatud elektrisüsteemist, mis kujutab endast geopoliitilist ja energiajulgeoleku alast riski. 2025. aasta algusesse planeeritud elektrivõrgu Venemaast lahti ühendamise ja Mandri-Euroopaga sünkroniseerimise järgselt on sageduse hoidmiseks olulised kõik nn pöörlevad elektrienergia tootmisvõimsused. Piisava koguse pöörlevate võimsuste puudumisega kaasneb risk, et elektrivõrgu suuremate häiringute korral (näiteks rikked suurte elektriliinide töös, äike, mõne suure tehase seiskumine) ei suuda süsteem ilma pöörlevate võimsusteta olla piisavalt stabiilne. Kliimaministeerium on varasemalt informeerinud Eesti Energia AS-i, et Elering AS hinnangu kohaselt võib Eestil tekkida suurem probleem elektri varustuskindlusega 2030. aastal ja sellest tulenevalt võib tekkida vajadus pikendada riigi kui omaniku ootusi tähtaega reservvõimsuste hoidmise osas 2026. aastast edasi. Riigi elektri varustuskindlus on otseselt riigi julgeolekut puudutav teema, mis võib mõjutada otsust sulgeda tolmpõletusplokid 2027. aastal või 2030. aastal.

Ka Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 kinnitatud riiklikus energia- ja kliimakavas (REKK 2030) on arvestatud asjaoluga, et Eestisse ehitatakse uued põlevkiviõli tootmise tehased, millest nähtus riiklik huvi põlevkiviõlitehase tootmise vastu. REKK ajakohastatud versiooni tööversioonis 6 tuuakse olulisemate muudatustena KHG heidete mõjutamisel välja, et üleminekuga õli tootmisele kahanevad CO2 heitmed põlevkivisektoris.

Väheolulised ei ole argumendid tööhõive, maksude laekumise ja eksporditulu osas.

Seega nähtub, et uus ehitatav õlitehas ei ole lihtsalt üks tootmisettevõte paljudest, vaid see on strateegilises ekspordile orienteeritud sektoris põlevkivi kui strateegilise ressursi väärindamiseks mõeldud tehas. Sellise tehase käivitamise edasilükkamine riivaks olulisel määral vastavaid avalikke huve, kavandatud strateegiliste eesmärkide saavutamine lükkub oluliselt ajas edasi.

Perspektiivikust on vara hinnata

Kohus rõhutas samas, et on ennatlik võtta seisukohta kaebuse perspektiivikuse või perspektiivituse kohta. Samas torkab juba praeguses menetlusfaasis silma, et kaebajad rõhutavad vaid õlitehasega lisanduvat CO2 heidet, kuid ei arvesta samaaegselt sellega seoses prognoositavat CO2 heite vähenemist. Kõiki vaidluse asjaolusid ja poolte väiteid tuleb kohtul asja sisulise arutamise käigus täpsemalt kontrollida, et näha, kas kompleksluba on väljastatud adekvaatsetele prognoosidele tuginedes ja on piisavat kaalutud.

Mis puutub Elo-Lee Marani subjektiivsete õiguste riivet, ei saabuks ükski tema mainitud negatiivsetest tagajärgedest ei käesoleval ega järgmisel kalendriaastal, mil kohus kaebust eeldatavalt menetleb. Elo-Lee Maran ei ole ise selliseid asjaolusid välja toonud, kaebus on läbivalt ehitatud üles pikemale tulevikuperspektiivile. Seega saab anda kohus ka Elo-Lee Marani väidetele hinnangu asja sisulise arutamise käigus.

Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisele võib esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule 15 päeva jooksul.