Analüüsiga püüti välja selgitada, kuhu kulub Eesti haridusraha, kas senine kulude struktuur on asjakohane ning millised on võimalused kasutada haridussektori eelarvet otstarbekamalt.

Jaak Aaviksoo rääkis pressikonverentsil, et ülevaate saamine haridusvaldkonna kulutustest osutus oodatust märksa keerulisemaks ja selgus ka, et kogu pilti selle kohta mitte kellelgi Eesti Vabariigis ei ole. „Me küll teame, kui palju kulutatakse, kuid miks kulutatakse ja kuidas on see seotud eelarvega, sellest ei saa Eesti riigis täna mitte keegi aru,“ sõnas ta.

Endine poliitik Heiki Kranich jagab Aaviksoo arvamust. Ta rääkis ERRile, kuidas selle aasta riigieelarve seletuskirja võib ära eksida. „Mõne programmi puhul, mis tegevuspõhist eelarvet peaks nagu iseloomustama, on ka vastutavad ministeeriumid välja toodud, mõne puhul ei ole. Kui palju teaduse, arenduse peale tervikuna läheb, on jälle väga keeruline võtta,“ nentis Kranich.

Seda, kuidas ja mille jaoks raha tegelikult kulub, pole Kranichi sõnul võimalik eelarvest välja lugeda. „See on selline vangitöö, kui sa hakkad siis võtma: eelarve, eelarve seletuskiri, ministeeriumi mingisugused dokumendid,“ ütles Kranich.

„Eelarves on ainult programmid, kaunid sõnad ja tegevusvaldkonnad,“ selgitab Kranich. Mingit efektiivset eelarvet ei ole. „Neid programme ei loe mitte keegi, kurivaim, aga terve hulk inimesi on istunud, neid kirjutanud, selle eest palka saanud. Pannakse sahtlisse, linnuke kirjas, et tegime programmi. Nende dokumentide järgi saab jube hästi bullshit bingot mängida.“