Kaju nentis alustuseks, et ajaloos on pilt atentaatide osas väga kirju. „Antud juhul oli küsimus millimeetrites. Ajaloos on selliseid juhtumeid veel - Aafrika autokraatliku juhi Idi Amini pihta visatud granaat põrkas tema rinnalt maha ja tappis hoopis kaks kõrvalseisjat,“ meenutas ta.

Kaju tõdes, et Ameerikas on poliitiline polarisatsioon väga tugev ning kahe partei toetajate vahel vähe ühisruumi. „Ühiskonnas on keemistemperatuur väga kõrgeks läinud ning ühtlasi on vaimsete häiretega inimestel USA-s kerge relvadele ligi pääseda,“ selgitas ta atentaadikatsete tagamaid.

Kaju sõnul pole eriti palju tõendeid sellest, kuidas ebaõnnestunud tapmiskatsed poliitikat mõjutavad. „Ega see, kui Trumpi on proovitud tappa, ei tähenda, et demokraadid teda toetama hakkaksid. Küllap tõmbavad Trumpi toetajad nüüd, nagu ikka, tema ümber kaitsvasse poolsõõri,“ leidis Kaju, et vabariiklased hakkavad oma kandidaati nüüd veelgi marulisemalt toetama.

„Olukorras, kus vastas on väga nõrk kandidaat (Joe Biden-toim.), on Trumpil kindlasti kasu, kui ta suudab juhtunu abil oma toetajaid mobiliseerida,“ lausus Kaju. „Aga mulle oleks suur üllatus, kui toetusnumbrid meeletult tõuseksid, sest on ebaloogiline näha, milliste valijate arvelt see tulema peaks.“

Kaju loodab, et juhtunu valguses hakkavad USA poliitikud rohkem nö. soul-searchingut tegema ja mõtlema, kuhu poliitiline polarisatsioon käsikäes relvade hõlpsa kättesaadavusega viia võib. „Aga nagu minevikus, ei usu ma, et juhtunu ka praegu midagi muudab,“ märkis ta.