Kallas andis presidendile üle tagasiastumisavalduse. Karis tänas Kallast, kes on Eesti valitsust juhtinud kolm ja pool aastat.
„See on olnud kriisiderohke aeg, mille verstapostid on koroona, majanduslangus ning sõda Euroopas, kui Venemaa purustas agressiooniga Ukrainas meie senise julgeolekupildi,“ ütles president Karis.
Riigipea teatas, et alustab kõnelusi kõigi Riigikogus esindatud erakondade esindajatega.
„Reformierakond, senine peaministripartei, kellel on Riigikogu valimiste järel parlamendis 37 liikmega suurim fraktsioon, nimetas enda poolt võimaliku valitsusjuhi kandidaadi. Mina soovin kuulda nüüd kõigi parlamendierakondade arvamusi, et kes nende arvates suudab Riigikogu jõujooni arvestades moodustada töövõimelise enamusvalitsuse,“ sõnas president Karis.
Kallase sõnul oli tema peaministriaeg täis kriise, mida varem pole nii ulatuslikult olnud. „Selliseid toredaid aegu ausalt öeldes ei olnudki, kogu aeg oli ikka keeruline ja raske, aga kõige rohkem ma ikkagi elasin üle seda Covidi aega, et kus see tasakaal on, et hoida ühiskonda piisavalt lahti, aga nii, et haiglad ei oleks ülekoormatud,“ rääkis Kallas pärast oma viimast pressikonverentsi Delfile.
„See igahommikune telefoni haaramine, et kas numbrid lähevad üles või alla ja kas me peame tegema raskeid otsuseid, mis muidugi inimestele ei meeldi, aga midagi muud ka üle ei jää. See tundub nii kauge aeg, kuigi tegelikult ei ole nii kauge.“
Peaministritoolilt lahkuvast Kaja Kallasest saab Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Ühtlasi saab temast Euroopa Komisjoni asepresident.
